Olle Horm: imerohtu kriisi vastu ei olegi

Äripäeva avaldatavas Läänemaa ettevõtete TOPis osutus võitjaks Festium Grupp OÜ. Ettevõtte juht Marko Novik aga keeldub viisakalt ettevõttest Läänemaa pealkirja all rääkimast, sest tema sõnul on ettevõte Läänemaal vaid registreeritud ja tegutseb seal väga vähe. Noviku sõnul on maakonnas palju tublisid tegijaid, kes võiksid rohkem sõna võtta.

Seepeale helistas Äripäev Maag Lihatööstuse juhile Olle Hormile, kelle ettevõte oli mullu edetabelis esimesel kohal, kuid tänavu kukkus kuus kohta.

Miks me oleme langenud? Meie jaoks oli 2010 täpselt sama hea aasta kui 2009. Hea aasta tähendab meie jaoks seda, et käive kasvas poolteist protsenti ja kasum püsis eelmise aasta tasemel, mis on väga hea tulemus.

Kuuenda koha puhul sai meile saatuslikuks TOPi koostamise metoodika, mis võtab arvesse käibe ja kasumi kasvu. Ja teiseks on need kõikumised toiduainetetööstustes, mis on väga väikesed. Meie peame eelmist aastat enda jaoks väga edukaks.

Käive natuke kasvab, kuna tarbimine on kasvanud. Kuid suure tõenäosusega kasum langeb väga märgatavalt. Seda eelkõige toorainehindade hüppelise kasvu tõttu.

Me iga aasta kaasajastame oma seadmeparki, toome välja ka uusi tooteid. Järgmisel aastal sõltub sellest, kuidas meie plaanid realiseeruvad, kuid umbes 500 000 eurot tahaks igal aastal ettevõttesse investeerida. Eelmisel aastal olid investeeringud põhivarasse 5 miljoni kandis, tulevad aastal peaksid need umbes poole miljoni euro kanti tulema.

No minu vastus on lihtne sellele - sööma peab! Isegi kõige hullemal masuaastal, kui tarbimine langes 9%, rahaliselt 5-6%, koguseliselt langes meie käive ka circa 3-4%. Toiduainetes on õnneks see, et inimesed peavad ju sööma ja turg on suhteliselt stabiilne.

Tohutud Ameerika raudteed meid pole õnneks siiamaani ähvardanud.

Alati on võimalus olemas, aga meil on suhteliselt operatiivne igapäevane tegevus. Ega meil midagi väga teha ei olegi. Eks me siis lihtsalt pingutame oma püksirihma ja pingutame edasi.

Aga ma siiski ei tahaks uskuda, et sama hull aasta, nagu meil siin näiteks 2009. aasta - sügav masuaasta - oli, et selline võiks tulla tänavune või järgminegi aasta.

Kõige murettekitavam teema ongi ikkagi see hindade tõus ja sellega kaasnev inflatsioon. Keskmine palk on meil Eestis püsinud ju samal tasemel ja inflatsioon on ikkagi 5-6 protsenti aastas.

Ja kuna meie ostame tooraine sisse vabalt turul, siis me oleme nii palju sõltuvad maailma turust ja toorainehindadest. Kui need kokku panna, siis see ongi meie jaoks kõige suurem mure.

Tundub, et ELi inflatsioon aina kerib tempot juurde? No ma vastaskin teile nii, nagu ma teie enda lehest hiljuti lugesin - kütusehinnad jaemüügis on aastaga kasvanud ligi 30% ja kütuse tarbimine on langenud ca 2%.

Ega iseenesest imerohtu polegi ju. Tuleb teha selliseid tooteid, mida tarbija osta tahab. Nii lihtne see sõnades ongi, kuid tegudes märksa keerulisem.

***