Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Teeseadus võib tuleval aastal kaduda

Tea Taruste 12. oktoober 2011, 00:00

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri sõnul vaadatakse järgmisel aastal üle teeseadus. "Seadusandluses on palju konfliktikohti. Võib juhtuda, et 2013. aastast teeseadust ei eksisteerigi ning see kodifitseeritakse ehitus-, liiklus-, asjaõigusseadusse."

Ministeeriumil on järgmisel aastal plaan määrustena vastu võtta ka valitsusliidu kokkuleppes fikseeritu teehoiu kohta. Peamine eesmärk on Eesti teedevõrgu rajamine Põhjamaade tasemel nii ehitusnõuete, kasutusmugavuse kui ka vastupidavuse osas. Ülevaatamist nõuavad teede projekteerimise normid, projektile esitatavad nõuded ning teetööde kvaliteedinõuded.

Maanteed peavad uuenema. Valmimas on uuring kohalike mineraalmaterjalide kasutamisest Eesti teedemajanduses. "Graniit küll teedelt ära ei kao, aga on vaja mõelda, kus ja palju seda kasutada," märkis Tatter.

Teede parendamist näeb ette ka riiklik programm "Eesti teed tolmuvabaks aastaks 2030". Eestis on pea 6000 km riigi kruusateid ning praegu on teehoiukavades raha vaid 50-100 km ulatuses uute ehitamiseks - s.o. 2-4 mln eurot aastas. Tatter selgitas, et tolmuvaba kattena kahekordne pindamine koos kruusatee ja kraavide korrastamisega maksab ligi 65 000 eurot kilomeeter, seega on programmi täitmiseks vaja 20 aasta peale ligikaudu 384 miljonit eurot ehk ligi 20 mln eurot aastas.

2012. aastal on plaan jätkata Tallinna-Narva maantee rekonstrueerimist, Tallinna ja Tartu ringtee ning Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist. Aastavahetuse paiku peaks valitsus langetama otsuse ka Saaremaa püsiühenduse rajamise kohta. Kohalike omavalitsuste teede hoiuks on ette nähtud vähemalt 10% teedehoiu rahastamiseks ette nähtud kütuseaktsiisi kavandatavast laekumisest riigieelarves.

Maanteeameti peadirektori Tamur Tsäkko sõnul on ameti prioriteetide hulgas jätkuvalt põhimaanteede remont. "Eestis on üle 600 000 autojuhi ja 50% neist sõidavad põhimaanteedel. Meie põhimaanteede keskmine vanus on 13 aastat, samas kui Põhjamaades on see 8-9 aastat," rääkis ta. Samas tuleb remondiraha leida ka tugi- ja kõrvalmaanteedele - Eesti kõrvalmaanteed on keskmiselt 21 aastat vanad (Põhjamaades 15 a) ja tugimaanteede vanus ulatub 24 aastani.

Kõrvalteedele raha napib. Järgmise perioodi rahastamine on sarnane eelnenud perioodile 2010-2012. "Vastavalt teeseadusele eraldatakse Eestis teehoiuks vähemalt 75% kütuseaktsiisist. Aktsiisi laekumise prognoos on 350 miljonit eurot aastas, mis teeb 260-270 miljonit eurot teede rahastamiseks." Tsäkko kinnitas, et 80% välisabi transpordirahadest on lepingutega kaetud. "Usun, et 2012. aasta lõpuks on lepingutega kaetud 100% ja tööjõuressurssi meil jätkub."

Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Sven Pertens näeb probleemina euroraha arvestamist kütuseaktsiisi arvestusliku määra hulka ning riigieelarve vahendite vähendamist selle võrra. "Tulemuseks on keskendumine põhiteede ehitusele ning tugi- ja kõrvalteedele raha ei jätku," märkis ta.

Eesti teedeehitusettevõtete töödeportfellist moodustavad riigihanked keskmiselt 90%. Nordecon ASi teedeehitusdirektori Jaanus Taro sõnul ei ole põhjendatud tellija kartus, et suurema töödemahu korral jäävad ettevõtjad hätta. "Viie aasta jooksul on küll kadunud hulk asfaltsegude tootjaid, ent praegu turul toimetavate ettevõtete normaalne tootmisvõimsus oleks 1, 8 miljonit tonni asfaltsegu hooajal, viimaste aastate jooksul on see jäänud 1,2 miljonit tonni piiresse," märkis Taro.

Nordecon ASi teedeehitusdirektori Jaanus Taro hinnangul on teeehitusfirmade suurim risk maailmaturul kujunevate bituumeni, metalli ja nafta hindade kasv. "Hanked toimuvad valdavalt talvel, ent tarnijatepoolne bituumeni hind kujuneb kuupõhiselt ja talvisel perioodil bituumenit ei hinnastata," selgitas ta ja tõi järgneva näite: "Ettevõtja esitas 2011. a jaanuaris eduka hinnapakkumise, kus sisaldub ligilähedaselt 100 000 tonni asfaltsegu, mille tootmiseks vaja 5 500 tonni bituumenit. Kui võtta aluseks bituumeni 2010. a hooajalõpu hind ja 2011. a hooaja alguse hind, on ettevõtja teeninud pakkumusega kahjumit 770 000 eurot veel enne tööde algust."

Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees Sven Pertens ütles, et kahjumis teedeehitajad doteerivad riiki ja osalevad bituumeniloteriil. "Seitsme tee-ettevõtte kahjumid 2010. aasta tulemuste põhjal olid ligi 15 miljonit eurot. Tegemist on ühe kolmandikuga omakapitalist. Veel mõni aasta ja neid firmasid ei ole enam," sõnas Pertens.

Bituumeni hind sõltub raske kütteõli hinnast ja euro/dollari kursist ning aastatel 2009-2011 kõikusid hinnad bituumeniturul kuni 120%. "Riik maksab pikaajaliselt vaadatuna õiget hinda, ent tee-ettevõtjad osalevad loteriil," märkis Pertens ja lisas, et õiglane oleks rakendada bituumeni hinnaindeksit. See on maanteeametil ka plaanis.

Maanteeameti peadirektori Tamur Tsäkko sõnul pole seni ühtegi ehituslepingut hinnaindeksiga seotud, ent Kurna liiklussõlme lepingu puhul on plaanis hinnaindeksit esmakordselt rakendada. "Mudelit selleks veel pole, aga loodame selle aasta lõpuks välja töötada. Indeksit ei saa ju määrata ministeerium, tegemist peab olema objektiivse näitajaga," selgitas ta.

TREV2 juhatuse esimehe Priit Sauki sõnul paljude ettevõtete arenguvõimelisus löögi all, kui just pole selja taga tugevat emaettevõtet. "Praegu on investeerimisvõimekus madal, ent varsti pole enam seadmeid, millega töötada," nentis ta ja lisas, et püsikulud on ainuke, mida teefirma suudab ise mõjutada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing