Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik Tallinna Vee tulu kallal

Birjo Must 13. oktoober 2011, 00:00

Konkurentsiamet saatis esmaspäeval Tallinna Veele (TV) ettekirjutuse, et kui veefirma ei esita hinnataotlust kehtivate veeteenuse hindade alandamiseks hiljemalt 14. novembriks, plaanib amet ühepoolselt alandada veefirma kehtivaid veeteenuse hindu 36% võrra.

Ameti hinnangul on lisaks põhjendamatult kõrgele tulukusele kehtiva veeteenuse hinna oluline puudus selles sisalduvad ebatõenäoliselt laekuvad tulud.

Uudise tõttu langes eile TV aktsia hind ajaloo madalaimale tasemele.

Kas või Euroopa Kohtuni välja. TV juhatuse esimees Ian Plenderleith on veendunud, et ettevõte on järginud 2001. aastal sõlmitud erastamislepingut ning kavatseb seetõttu oma õigusi igal juhul kaitsta. "Meil on 30 päeva aega (ettekirjutus) vaidlustada ja pole kahtlust, et esitame kohtule taotluse peatada konkurentsiameti ettekirjutus," kinnitas Plenderleith. Ta lisas, et vajadusel minnakse Euroopa Kohtuni välja.

Samas on TV rehkendanud, et ameti nõude täitmiseks peaksid nad hinda langetama vaid 29%.

Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi juhi Marek Randma hinnangul langeks vee hinna 29% alandamisel TV 2012. aasta EBITDA (kasum enne intresse, makse ja põhivara kulumit ning väärtuse langust) tänavu oodatavalt 32 miljonilt umbes 20 miljonile eurole.

Ka LHV Panga vanemanalüütiku Kristo Oidermaa sõnul võib TV maksueelne kasum langeda kuni 60% ning oluliselt väheneksid ka firma poolt tulevikus makstavad dividendid.

Välisinvestorid ärevil. Äripäeva andmetel on välisinvestorid hakanud diplomaatilisi kanaleid pidi Eesti riigijuhtidele survet avaldama. Näiteks võttis Briti suursaadik TV tuumikaktsionäri United Utilitiesi huvide eest seismise oma südameasjaks ning käivat peaaegu iga nädal muu hulgas välisministeeriumis lobitööd tegemas, et riik ei rikuks lepinguid ja jätaks investorid rahule. Kuuldud on koguni ähvardusi, et Suurbritannia ärimehed Eestisse enam ei investeeri.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Briti saatkond tõepoolest välisministeeriumi poole pöördunud ja oma nägemust selles asjas tutvustanud. Välisministeeriumile polevat nad aga mingeid nõudmisi esitanud.

"Vaidlused ja sealhulgas kohtuvaidlused on õigusriigi loomulik osa ning seega Eesti maine välisinvestorite seas selle vaidluse tõttu küll mõjutatud pole," arvas Paet.

Sama meelt on ka majandusminister Juhan Parts, kelle erakonna IRLi valimislubadusest kodukulud alla viia saigi TV survestamine suuresti alguse.

"Kui mõni ettevõtja tunneb, et tema õigusi on rikutud, on tal alati õigus pöörduda kohtu poole," nentis Parts.

Ministri hinnangul pole vaidlus TVga riigi mainet välisinvestorite silmis kahjustanud.

Briti suursaadik Peter Carter juhtis aga tähelepanu asjaolule, et United Utilities on kümne aasta jooksul süstinud märkimisväärselt vahendeid TVsse ja seetõttu on pealinna vee kvaliteet üks paremaid Euroopas. Investorite lootus saada selle eest raha ja ressursse on Carteri hinnangul igati õigustatud.

Kuigi Eesti on välisinvestori jaoks atraktiivne ettevõtluskeskkond, hindavat Suurbritannia siiski stabiilset ja etteaimatavat õiguslikku ja regulatiivset raamistikku, milles tegutseda ja kasvada. "Investorid mõtlevad hoolega järele, kui selles suhtes on muresid," kinnitas suursaadik.

Eesti Välisinvestorite Koja juhi Martin Breueri meelest pole välisinvestorid sellistest näitajatest aga nii kergesti mõjutatavad. Kui investori suhtes kahjulikud otsused jäävad harvaks erandiks, siis on riigi reputatsioon pigem pikaajaline.

Samuti ei tasu Breueri sõnul karta, et selline tegutsemisviis välisinvestoreid Eestist eemale peletaks.

Aktsionäride arvates on tegemist röövimisega. Veefirma ühe suurema eraisikust aktsionäri Oleg Ossinovski arvates on tegemist klassikalise juhtumiga - välisinvestor meelitatakse riiki investeerima suurte lubadustega, kuid järsku muudetakse seadusi ja ettevõtja kaotab raha.

Ossinovski arvates peaks riik TV investeeringud tagasi maksma. "Riik peaks kompenseerima kõik TV tehtud investeeringud ja ütlema, et tagastame kõik tehtud kulutused, sest nüüd kehtivad uued reeglid. Riik peaks seadma tingimused - kui tahate, töötage nende järgi, kui tahate, sulgege oma ettevõte, peatage teenuse osutamine, jätke veevärk saatuse hooleks ja las tallinlased kannavad vett kaevust."

Samas usub investor, et TV tuleb kohtus võitjaks, sest arvatavasti ikkagi Euroopas on investeeringute kaitse seadus. Küll ei usu aga Ossinovski, kes maadles aastaid tagasi kohtus raudteetariifide pärast, et TV võiks Eesti õigussüsteemis õigeks jääda.

Tõrva Elekter ASi kaudu veefirma aktsiaid omav Olav Napritson konkurentsiameti otsust vee hinda ühepoolselt alandada õigeks ei pea.

"Kõigepealt peaksid pooled omavahel asjad selgeks rääkima. Kõigis heades tavades on, et ühepoolselt otsustamine pole õige," rääkis Napritson ja lisas, et kui pooled leiaksid kompromissi, oleks see parim tulem.

Kui on võimalus ja see firmat ei kahjusta, siis on investori sõnul samas tore, et tarbijatele hind langeb. "Kui elu läheb sundimatult selles suunas, et hinnad tõusevad ja inflatsioon on suur, siis ma ei näe, mille arvel peaks üks hind alla minema," nentis ta.

Ossinovski ega Napritson pole enda väitel veel otsustanud, mida oma TV aktsiatega edasi teha.

Äripäeva teada on riigi ja TV tüli asjus seisukoha võtnud ka Euroopa Komisjon (EK) ning see otsus peaks lähipäevil avalikuks saama. Väidetavalt olevat EK sama meelt meie riigijuhtidega, mis seletab ka meie võimude niivõrd julget tegutsemist.

AS Tallinna Vesi (TV) ei nõustu konkurentsiameti ettekirjutusega ja pöördub oma õiguste kaitseks halduskohtusse. Käesoleva vaidluse võtmesõna on õiguskindlus ehk kas investor saab usaldada Eesti riigi määratud pädeva asutusega sõlmitud kokkuleppeid.

2001. aastal sõlmisid TV ja riigi poolt toona määratud regulaator Tallinna linn teenuslepingu, mis oli sisuliselt haldusleping. Lepinguga määrati kindlaks TV tariifimehhanism 15 aastaks. Erastamislepingu osaks olev äriplaan sisaldas põhjendatud tulukuse mehhanismi ning finantsplaani, mis sisaldas hinnangut ettevõttelt nõutavatele teenuse parendustele ning nende saavutamise korral ettevõttele lubatud tulule kogu lepingu kehtivuse jooksul.

Erastamislepingu tingimused olid sõlmimise ajal kooskõlas kõigi Eesti ja EL õigusaktidega. Konkurentsiamet väidab nüüd, et ta toona sõlmitud haldusleping ei ole temale kui uuele riigi määratud regulaatorile enam siduv, kuna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadust on vahepeal muudetud. Taoline seisukoht on ekslik ja õigusriiklikult lubamatu. /…/

Isegi kui leitakse, et erastamislepingu tingimused olid seadusevastased, siis tuleb erastamisleping üle vaadata eraldi menetluses enne tariifide muutmist ja arvestades pooltevaheliste õiguste ja kohustuste tasakaalu. Nii näiteks seati erastamisel TV-le 97 teenuse kvaliteedi standardit, mis olid kõrgemad, kui Eesti seadused nõudsid. Kui tariifimudel konkurentsiameti nõudel enam ei kehtiks, siis poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu arvestades ei saa nõuda, et TV peab täitma tingimusteta kohustuste poolt kokkulepitud tasemel.

Praegu TV ümber toimuv tuletab meelde viimaste aastate juhtumeid energiaturul ja jäätmemajanduses, kus poliitiline usk ja kohalikud ärihuvid on mõjutanud Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet rohkem kui majanduslik ja õiguslik analüüs.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing