Terasetootjad trikitavad pleki paksusega

Terasetootjatest suurkontsernid on õppinud majanduskeskkonnas toimetulemiseks kasutama kõiki kulude optimeerimiseks kasutatavaid meetodeid ja üks võimalus on vähendada pleki paksust. Kahjuks on ka Eesti turule leidnud tee skeem, kus levinud 0,45 mm nimipaksusega pleki pähe pakutakse 0,39 mm plekki.

Ehitusmaterjalide omadusi määravad paljud normid ja standardid. Ühtepidi on need reeglite tootjatele , teisalt võimaldavad standardid jokk-skeemile sarnaseid vangerdusi, mis muudavad erinevate tootjate võrdlemise veelgi hägusemaks.

Üks peamisi teraskatuse jm plekitööde jaoks kasutatava tooraine tehnilisi näitajaid on selle paksus. Igapäevases suhtluses tooraine tootja, katusetootja ja lõpptarbija vahel räägitakse nimipaksusest. See on toorainetootja määratud paksus, millele on standardi kohaselt lubatud teatud tolerants nii üles- kui ka allapoole. Näiteks populaarne ja kvaliteetne polüuretaanvärvkattega kuumtsingitud terasplekk on paksusega 0,50 mm. Standardis hoolega jälge ajades võib selle nimipaksuse juures olla pleki paksus aga ka 0,46 või ülemises ääres 0,54 mm. Standardi järgi ei ole probleemi turustada 0,46 mm paksusega plekki 0,54 mm sildi all.

Autor: Erki Loigom