Tumedad pilved Ericssoni kohal

Nii väitsid Äripäevale kolm üksteisest sõltumatut, kuid oma töökohustuste tõttu anonüümsust palunud allikat. Nende sõnul ei lähe Ericssonil Eestis praegu kõige paremini, tellimuste ja ka vedude maht on kahanenud. Ühe allika väitel on võimalik, et reageeringuna kasutab ettevõte ka koondamisi, mis võivad kõige mustema stsenaariumi kohaselt küündida pea kolmandikuni ettevõtte ligi 1400 töötajast.

Ettevõtte keerulisemad ajad pole tehases endas levima hakanud. Eile hommikul öisest vahetusest tulnutest väitis vaid üks noormees, Rusdam, et kuuldused eesseisvast töötajate arvu kahanemisest on tema kõrvu jõudnud. Siiski loodab ta, et see pole tõsi. Ülejäänud rohkem kui kümme töötajat ei teadnud asjast midagi. Küll aga nenditi, et töökoormus on vähenenud.

Ericsson jääb napisõnaliseks. Ericsson Eesti müügidirektor ja juhatuse liige Seth Gustav Lackman väitis, et tema laud on koondamisteadetest puhas. Siiski oli ta sõnade valikul väga ettevaatlik, sest ettevõttel käib praegu "vaikne periood" ehk enne kvartaliaruande avalikustamist pole tal võimalik midagi kommenteerida. "Need on kuulujutud ja ma ei kommenteeri kuulujutte," lausus Lackman üksnes.

Ericsson Eesti tehasejuht Jonas Ygeby oli veelgi napisõnalisem ja palus oma küsimustega tulla alles siis, kui ettevõtte kvartaliaruanded on avalikustatud. Praegu ei saa börsiettevõte nagunii midagi kommenteerida.

Ericssoni emaettevõte on aastaid kulusid kärpinud. Möödunud aastal lasi ettevõte 160 inimest lahti, et tootmine Eestisse üle tuua. Selle aasta jaanuaris teatas ettevõte kulude vähendamisest Soomes. Hiljuti ei kinnitanud Ericsson ka huvi pankrotti palunud Elcoteqi Tallinna tehase ostu vastu.

Esiekspertöör Ericsson on kõvasti kanda kinnitanud lisaks Ameerikale ka Aasia turgudel. IBM Eesti endise juhi Valdo Randpere arvates võib ka neil kasvavatel turgudel tagasilööke tulla.

Allhankija: vaadake aktsiaid. Ericssoni üks siinsetest allhankijatest, Hanza Tarkoni juhatuse liige Villu Ehrlich sõnas, et ei tohi ettevõtte kohta kommentaare anda. "Vaadake ükskõik milliseid maailma aktsiaid. Siis võib süvaanalüüsita hinnata, mis olukord majanduses on," viitas Ehrlich laiemale olukorrale.

Seevastu majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts leidis, et telekommunikatsiooniettevõtete toodangu maht kasvab igal juhul. "Kui me vaatame telekommunikatsiooni arengut, siis pole enam inimesed omavahel kommunikeeritud, vaid asjad. Hulkade arv ja andmeside maht kasvab. Nendel ettevõtetel peaks olema siiski käed-jalad tööd täis. Kas tekivad mõningad tõrked, ei oska öelda, seda peaks kommenteerima ettevõte," sõnas Parts.

Mis aga juhtub Eesti majandusega, kui 400-500 inimest peaks töötuks jääma? "Praegu on tööpuudus vähenenud poole võrra alates kriisi tippajast. Kui vaatame uute investeeringutega tööd, siis suuremaks probleemiks hakkab kujunema distsiplineeritud ja kvalifitseeritud tööoskustega tööjõu olemasolu. Inimesed, kes töötavad Ericssonis, on teatud oskustega ja harjumustega tööjõud, mille järele on tööjõuturul nõudlus," sõnas Parts.

Üks Ericsson Eesti ärevuse põhjus võib olla segadus USA mobiilsideturul, mis on Ericssoni suurim turg.

Äripäev kirjutas märtsis, et AT&T 39 miljardi dollariline hiigeltehing T-Mobile'i ostmiseks Deutsche Telekomi käest võib tähendada vähem tellimusi ja väiksemaid marginaale nii Ericsson AB-le kui ka vähendada Ericsson Eesti suurt rolli meie ekspordis.

Ühinemise tulemusel ütles AT&T, et plaanib säästa vähemalt 40 miljardit dollarit, sealhulgas võrguseadmete pealt. Samuti oleks varsti tekkival USA suurimal mobiilsideoperaatoril oluliselt rohkem ostujõudu, nõudmaks madalamaid hindu taristuseadmete ostmisel. Ericssoni näol on tegu AT&T pikaajalise partneriga, kes ehitas ja tarnis firmale 3G- ja 4G-võrkude seadmeid.

Samas blokeeris USA konkurentsiamet tänavu augusti viimasel päeval tehingu, väites, et "ühinenud firma kümned miljonid kliendid võivad seetõttu kahju kannatada tõusvate hindade, vähenevate valikuvõimaluste ja madalama teenuse kvaliteedi tõttu." Võimalik, et ka tehingu peatamine ei ole kasulik Ericssonile, kuna konkurentsiametiga vaidlust jätkavad mobiilsidefirmad võivad olla vähendanud investeeringuid oma sidevõrgu arendamisse.

USA on Ericssoni jaoks suurim turg. Läinud aastal teenis Ericsson 24% kogukäibest ja veel enam kogukasumist just Põhja-Ameerikast.

Ericsson Eesti endine juhatuse esimees Veiko Sepp on öelnud, et Ericssoni võrguseadmete nõudlus üle kogu maailma on suur ja see on aluseks Eestis asuva tootmise kiirele kasvule.

Kui ikka tootmine väheneb, pead ju kuidagi reageerima sellele. Ericsson on viimaste aastatega sisenenud tugevalt Aasia turgudele ja eks ka sealt võib tagasilöök tulla.

Ericsson on heas seisus siiski, et ta on sõltuvust Euroopast vähendanud ja leidnud uued kasvavad turud, mis siiani pole ohu seisus olnud, aga võib-olla tõesti on see asi tõesti sinnani ka jõudnud. Ei oska midagi öelda praegu.

Ma ei ole sellest väga kuulnud. Tean, et mis puudutab Eestit, siis olen aru saanud, et nõudlus püsib kõrge seadmete järele, mida Tallinnas toodetakse.

Olen kuulnud, et võib-olla soovitakse laieneda pigem, mitte kokku tõmmata. Andmeside kasutus on kasvanud neljakordselt, ma ei usu, et seadmete nõudlus kahanenud oleks.

Võib-olla Ericsson korraldab kontsernisiseselt oma asju ümber. Eesti kohta olen kuulnud vaid positiivset. Pole kuulnud, et midagi on kokku tõmmatud. Neil pole praegu huvitav Elgoteqi hoonet osta, sest neil on vaja uuemaid seadmeid.

Majanduse märgid kindlasti midagi tähendavad, aga klientide nõudlus mobiilse andmesideme järele on küll kasvanud. Siin ma küll mingeid selliseid märke ei näe.

Võib-olla organiseeritakse tootmist ümber. Kõik otsivad efektiivsust, see ei pruugi tähendada suuremat probleemi.

Autor: Katariina Krjutshkova