Euroliit läheb teisele katsele

On siiski kahtlane, et tänasel tippkohtumisel saab paika nn võlakriisi seljatamise täispakett, nagu veel läinud nädalal poliitikud suurejooneliselt lubasid. Eesmärgid on samad: Kreeka tuleb päästa kokkuvarisemisest, Euroopa pangad pankrotist ja EFSF peab saama juurde massiivselt turgusid rahustavat löögijõudu. Eri koosseisudes saavad kokku EL 17 ja EL 27 riigi- ja valitsusjuhid ning rahandusministrid. Pankade rekapitaliseerimises peaks valitsema üksmeel: Euroopa pangad peavad endale turgudel hankima omakapitali juurde 100 kuni 110 miljardit eurot.

Mis puudutab Kreeka võlakärbet ehk haircut'i, siis Saksamaa kantsler Angela Merkel on öelnud, et Kreeka võlad tuleb kustutada vähemalt 50 protsendi ulatuses, veelgi parem, kui see protsent on suurem, kuni 60 protsenti. Euroopa suurpangad on viimastel andmetel nõus maksimaalselt 40protsendilise Kreeka riigile antud laenude mahakandmisega. Samuti on löönud häirekella Kreeka ise, kuna sealsed pensionikassad on investeerinud suures mahus kodustesse riigivõlakirjadesse ning ilma riikliku toetuseta tuleks pensione poole võrra vähendada.

EFSFi kaks võimalust. EFSFi efektiivse rakendamise puhul on küsimus selles, kuidas saavutada olemasoleva 440 miljardi euroga võimalikult suur kasutegur, ilma et euroriigid peaksid andma edasisi garantiisid. Paistab olevat kindel, et riigijuhid otsustavad euro päästmiseks kasutada EFSFi nn võimendit, selge pole aga veel see, millist mudelit kasutada. Nädalavahetusel toimunud ELi tippkohtumisel oli kõne all kaks varianti, nn võimendatud EFSFi mahuks võib tulla 1000 miljardit eurot või veelgi rohkem.

Esimese variandi puhul kindlustaks EFSF enda väljaantavad riigivõlakirjad, mis tähendaks seda, et ühe riigi maksejõuetuse korral oleks kindlustatud 30 protsenti investorite kaotusest. Erainvestoritele oleks risk väiksem ja see innustaks neid võlakirju ostma.

Teine mudel seisneks selles, et riik, mis vajab europartnerite abi, looks kõigepealt eriotstarbelise varakogumi, nn Special Purpose Vehicle (SPV). Selles SPVs osaleks EFSF näiteks 20 protsendiga. Ülejäänud 80 jääks investoritele või teistele arenenud ja arenevatele riikidele, nagu näiteks Norra, Brasiilia, India, või ka näiteks Hiina riiklikele fondidele. Selle mudeli miinus oleks see, et arenevad riigid nõuaksid oma osaluse eest kõrget poliitilist hinda, näiteks suuremat mõjujõudu IMFis.

Bundestag ütleb oma sõna. Veel enne, kui tippkohtumine algab, peab EFSFi võimendamise plaanid täna veel heaks kiitma Saksa parlament. Saksa seadused näevad ette, et ilma parlamendi loata ei tohi kantsler Angela Merkel Euroopas EFSFi küsimuses Saksamaa nimel hääletada. Bundestag kiidab

EFSFi võimendamise tõenäoliselt küll heaks, kuid kardetakse, et Merkel peab parlamendis toetuma opositsioonile, mis tähendaks kantslerile suurt poliitilist tagasilööki.

Bundestagi seisukoht EFSFi võimendamise küsimuses on, et Saksamaa seni 211 miljardi eurone garantii ei tohi mingil juhul suureneda ning et EFSFi vahendite suurendamine Euroopa Keskpanga kaudu peab olema välistatud.

Euroopa läbirääkijad on palunud Kreeka võlausaldajatel nõustuda 60% mahakandmisega võlakirjade nimiväärtusest, mis ületab erainvestorite ja eurotsooni juhtide vahel sõlmitud kokkulepet, kirjutas Financial Times.

Hoiak, mille edastas nädalavahetusel rahvusvaheliste pankade esindajatele Itaalia rahandusminister ja eurotsooni läbirääkija Vittorio Grilli, on võit eelkõige Saksamaa juhitud põhjapoolsetele võlausaldajariikidele, kes on survestanud Kreeka võlausaldajaid leppima oluliselt suurema koormusega.

Ametnike jutu järgi on Prantsusmaa, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) mures, et karm liin võib vallandada investorite paanika. Ebakindlus tekib seetõttu, et finantsinstitutsioonid seisavad silmitsi maksejõuetuse vastu kindlustamise hinna (CDS) kahjudega. "CDSi turg ei ole eriti läbipaistev," ütles Euroopa RBSi majandusteadlane Jacques Cailloux. "Sa ei tea, kus riskid on," põhjendas ta.

Pariisis säilitasid Euroopa Keskpank ja IMF läbirääkimistel karmi positsiooni. Ametnike sõnul kohtusid IMFi juht Christine Lagarde, Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet laupäeval Grilliga, et anda talle üle mandaat. Sarkozy toetus on ametnike sõnul oluline läbimurre. Sarkozy nõustus suure mahakandmise vajadusega, kui see jääb vabatahtlikuks.

Autor: Katri Soe-Surén