Aivar Rehe: venitamine suurendab riske

Eesti Pank omab adekvaatset riskihinnangut nii Euroopa kui terviku vaates, kuid ka Eestile olulisemat, Põhjala vaadet. Põhjala vaade on oluline, kuna jätkuvalt sõltub Eesti panganduse stabiilsus Skandinaavia (peaasjalikult Rootsi ja Taani) pankade kapitalibaasi tugevusest ning piisavatest likviidsuspuhvritest.

Eesti Pank on proaktiivselt ja kõikehõlmavalt kirjeldanud ning analüüsinud riske, mis võivad kaasneda Eestile, kui käesolevale võlakriisile ei leita kiiret ja terviklikku lahendust.

Poliitiliste otsuste veni(ta)mine suurendab majanduslikke ja rahanduslikke riske. Teame praktikast, et riskide kuhjumiselt võib süttida ahelreaktsioon, mida tagasi kerida pole võimalik. Panganduses tähendab pöördumatu ahelreaktsioon usaldamatuse langust hoiustajates, mis võib päädida hoiuste massilise väljavooluga (nn bank run).

Hindan, et Eesti pangandus on käeoleval ajal ning järgnevatel perioodidel korrektselt ning häireteta toimiv rahandussüsteem.

Ühinen Eesti Panga presidendi võrdlusega, et Eesti ei ole negatiivsete sündmuste epitsentris, kuid järellainetus mõjutab Eestit negatiivselt.

Järellainetuse mõjud on meile tuttavad ning mõneti analoogsed arengutele aastail 2008–09. Hindan, et aastal 2012 leiavad eelpoolnimetatud trendid aset, kuid mitte nii dramaatilistes suurustes kui aastail 2008–09. Mõned oodatavad sündmused loetelus – majanduskasvu tempode aeglustumine, tööpuuduse kasv, kõrgendatud surve maksude laekumisele, laenuaktiivsuse  langus.

Julgen väita, et nii pangandus kui ka kliendid on õppinud eelmise kriisi vigadest. Kliendid ja pangad teevad otsuseid oluliselt kaalutletumalt ning säästmisele orienteeritult.

Panganduses rakendub järjest enam põhimõte, kes on aktiivne laenuturul, peab olema aktiivne ka hoiuste kaasamisel ehk teisisõnu "laenates ühe euro, pead suutma osta ka ühe euro hoiust". Pankades hakatakse tegutsema maksimaalselt laenude ja hoiuste tasakaalustatuse suunas.

Eesti Panga hinnangul võivad pangandussektori tulud ja laenukvaliteedi paranemine saada tagasilöögi, kui Eesti majandusaktiivsusele hoo andnud välisnõudlus peaks märkimisväärselt kokku tõmbuma. Sampo Pank on hästi valmistunud eelseisvateks väljakutseteks.

Panga tugevused läbi kapitali, likviidsuse ja laenuportfelli kvaliteedi vaate:

a) Kapitali vaade

Sampo Panga – olles esindatud Eestis Danske Bank ASi filiaalina – kapital juhitakse emapanga kaudu. Danske Bank oli üks 90 Euroopa pangast, mis osales Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) poolt läbi viidud stressitestis. Ootuspäraselt läbis Danske Bank stressiteksti väga edukalt ja on üks paremini kapitaliseeritud panku Euroopas, kuuludes kümne tugevama panga hulka ning hõivates testis 6. koha. Eestis tegutsevatest pankadest saavutas Danske Bank parima tulemuse. Danske põhikapitali suhtarv (Core Tier 1) ületas suurelt EBA poolt seatud piiri halvima võimaliku stsenaariumi korral.

b) Likviidsuse vaade

Sampo Pank on süstemaatiliselt viimase 12 kuu jooksul tasakaalustanud laenude ja kohustuste portfelle. Klientide hoiused ületavad stabiilselt klientide laenusid viimase kuue kuu jooksul keskmisel 150–200 miljonit eurot.

Emapanga likviidsuspuhvrid on tugevad ning piisavad. Danske Bank on Taanis olulist mõju omav pank (turuosa ligi 40 % Taani pangandusturust), mistõttu pangale kohandatakse finantsjärelvalve poolt kõrgemad nõuded ning pank tegutseb neid järgides.  

c) Varade kvaliteedi vaade

Sampo Pank on alates 2008. aasta kriisist kõige konservatiivsem varade hindamispoliitikat järgiv Eesti suurpank. Moodustatud laenude allahindluse tase oli 8,7% poolaasta seisuga. Portfelli allahindlused on sisuliselt riskipuhvrid võimalikeks negatiivseteks tagasilöökideks varade kvaliteedis tulevikus.