Pangad: kolmas kvartal oli hea

Alyona Stadnik 28. oktoober 2011, 00:00

Eilse seisuga on oma kolmanda kvartali majandustulemused avalikustanud SEB, Swedbank ja Nordea.

Suurim kasum Swedil. Nendest suurimat kasumit teenis Swedbank, teiseks jäi SEB ning kolmandal kohal on Nordea. Sampo Pank teatab kolmanda kvartali tulemused 1. novembril.

Eile tulemused avalikustanud SEB Eesti üksuse kolmanda kvartali puhaskasum kasvas aastaga 64,8 protsenti, 23,9 miljoni euroni.

SEB Panga juhatuse esimehe Riho Undi sõnul on ettevõtete finantsseis on tugev, kuid valmidus uusi äriprojekte algatada on praegu väiksem kui veel paari kvartali eest. "Kolmandas kvartalis oli soodne aeg laenuintresside lukustamiseks ja mitu suurettevõtet seda ka kasutas. Erasektori aktiivsuse jahtumist on kompenseerinud riik ja riigi osalusega ettevõtted. Samuti on olnud keskmisest suurem laenuaktiivsus põllumajandussektoris," kirjeldas Unt olukorda.

Laenuportfellid kosuvad visalt. Vaatamata üldisele laenuturu langusele on Nordea kolme kvartaliga kasvatanud oluliselt laenu- ja liisinguportfelli mahtu. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga on Nordea laenu- ja liisinguportfell kasvanud 6%. Swedbanki laenuportfell kahanes aastaga 9,5 protsenti, seda põhjustasid peamiselt amortisatsioon ja uute laenude mahu vähenemine, mis oli tingitud madalast nõudlusest.

SEB laenu- ja liisinguportfell on aastases võrdluses vähenenud 2 protsendi võrra, mis on turu üldist vähenemist arvestades hea tulemus. Vastupidiselt laenuportfellile on SEBs hoitavate hoiuste jääk kasvanud aastases võrdluses 18 protsenti, millest eraisikute hoiused on kasvanud 14 ja juriidiliste isikute hoiused 20 protsenti.

Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe kinnitas, et ka Sampol olid kolmandas kvartalis väga tugevad majandustulemused.

"Me töötasime väga suure efektiivsusega," ütles Rehe. "Kui ma vaatan pankade numbrit, siis ma arvan, et me olime kolmandas kvartalis Eesti suurematest pankadest kõige efektiivsema kulu-tulu suhtega pank ning olime arvestatavas kasumis," lisas ta.

Eesti Pangaliidu juht Riho Unt ütles, et kuna Eestis tegutsevatel ettevõtetel läheb paremini, võivad ennast kindlamini tunda ka siinsed pangad.

Järgneb intervjuu Riho Undiga.

Milline on praegu Eesti pankade seis? Eesti pangandust mõjutavad praegu peamiselt kaks asja.

Esiteks, Eestis tegutsevate ettevõtete majandusolukord, mis paraneb ja annab pankadele võimaluse tuua tagasi küllaltki suures mahus võimalike laenukahjumite tarbeks kõrvale pandud laenuprovisjone.

Teine tegur on suuremate Eestis tegutsevate pankade kuulumine Põhjamaade pankade kontserni, mis on andnud Eestis tegutsevatele pankadele võimaluse olla mõnevõrra kannatlikumad laenukahjumitega tegelemisel.

Samuti pole Eestis tegutsevad pangad pidanud ise aktiivselt turult raha hankima, sest rahavajaduse katavad emapangad.

Kas avalikustatud tulemuste põhjal võib kolmanda kvartaliga rahul olla? Eestis tegutsevate pankade tulemused peegeldavad üsna hästi Eestis tegutsevate ettevõtete käekäiku.

Kuna ettevõtetel läheb paremini, siis saavad ka pangad potentsiaalseid laenukahjumeid vähendada, mis annab oma osa headesse majandustulemustesse. Eraisikute ja ka väikeettevõtete turg pole samas kriisist nii hästi taastunud.

Mis ootab panku ees? Oodata on äriaktiivsuse mõningast langust. Ettevõtete kindlustunne Rootsis, Soomes ja Saksamaal on vähenenud kaks-kolm korda enam kui Eestis, seega tundub paratamatu, et nõudlus meie peamiste ekspordipartnerite juures hakkab nõrgenema.

Kui maailmaturgudel midagi väga erakordset ei juhtu, siis tuleb neljas kvartal üsna kolmanda kvartali sarnane.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:05
Otsi:

Ava täpsem otsing