Loe ELi võlakriisi kokkulepet

Katariina Krjutškova 28. oktoober 2011, 17:50

Neljapäeva varahommikul lepiti Brüsselis kokku järjekordses eurotsooni päästmise kavas, mille kirjaliku variandiga saate tutvuda allpool.

Riigijuhtide alljärgnevas avalduses on ära toodud vajadus koordineerida majanduspoliitikat, kaasa arvatud makse, kontrollida riigieelarveid ja viia stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded sisse siseriiklikesse seadustesse, eelistatavalt põhiseadusesse.

Äripäev avaldab euroala tippkohtumisel tehtud avalduse:

Brüssel, 26. oktoober 2011

1. Viimase kolme aasta jooksul oleme võtnud nii Euroopa Liidus tervikuna kui euroalal enneolematuid meetmeid üleilmse finantskriisi mõjudega võitlemiseks. Meie poolt paika pandud strateegia hõlmab otsusekindlaid jõupingutusi eelarve konsolideerimise tagamiseks, raskustes olevate riikide toetamist ning euroala juhtimise tugevdamist, mille tulemuseks on meievahelise majandusliku integratsiooni süvendamine ja ambitsioonikas majanduskasvu
tegevuskava. Oma 21. juuli kohtumisel võtsime vastu mitmed olulised otsused. Euroopa

Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) seotud meetmete ratifitseerimine kõigi 17 euroala liikmesriigi poolt tugevdab märkimisväärselt meie kriisile reageerimise suutlikkust. Teiseks oluliseks saavutuseks on kõigi kolme institutsiooni poolt ELi struktuurides kokkuleppe saavutamine tugevas õigusaktide paketis, milles käsitletakse paremat majandusjuhtimist.

Euroopa poolaasta kasutuselevõtmine on põhjalikult muutnud meie eelarve- ja
majanduspoliitika koordineerimist Euroopa tasandil – koordineerimine ELi tasandil toimub nüüd enne siseriiklike otsuste vastuvõtmist. Euro püsib jätkuvalt kindlatel alustel.

2. Usalduse taastamiseks on vaja võtta lisameetmeid. Seetõttu lepimegi me täna kokku terviklikus täiendavate meetmete kogumis, mis näitab meie otsusekindlust teha kõik vajalik praeguste raskuste ületamiseks, ning astume vajalikud sammud meie majandus- ja rahaliidu väljakujundamise lõpuleviimiseks. Toetame täielikult Euroopa Keskpanga (EKP) tegevust euroala hinnastabiilsuse säilitamisel.

Jätkusuutlik riigi rahandus ja struktuurireformid majanduskasvu tagamiseks

3. Euroopa Liit peab parandama oma majanduskasvu- ja tööhõivealaseid väljavaateid, nagu on välja toodud Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2011. aasta kohtumisel kokkulepitud majanduskasvu tegevuskavas. Me kordame, et oleme täielikult pühendunud esimese Euroopa poolaasta raames tehtud riigipõhiste soovituste rakendamisele ja riiklike kulutuste suunamisele kiiresti kasvavatesse sektoritesse.

4. Kõik euroala liikmesriigid jätkavad täie otsustavusega oma eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide poliitikat. Erilisi jõupingutusi peavad tegema need liikmesriigid, kes on jäänud riigivõlakirjade turul surve alla.

5. Tervitame Hispaania võetud meetmeid oma eelarvepuudujäägi vähendamiseks,
pangandussektori restruktureerimiseks ning toote- ja tööturgude reformimiseks ning tasakaalus eelarvet käsitleva põhiseadusmuudatuse vastuvõtmist. Eelarvekohanduste rangeplaanipärane elluviimine, sealhulgas piirkondlikul tasandil, on väga oluline, et täita stabiilsuse ja kasvu pakti kohustusi, ning samuti on väga tähtis tugevdada eelarveraamistikku madalama tasandi õigusaktide väljatöötamise kaudu, et teha põhiseaduse muudatus täiesti toimivaks.
Tuleb võtta lisameetmeid majanduskasvu suurendamiseks, et vähendada vastuvõetamatult kõrget töötuse määra. Meetmed peaksid sisaldama tööturu muudatuste edendamist, et suurendada paindlikkust ettevõtete tasandil ja tööjõu tööalast konkurentsivõimet, ning muid reforme konkurentsivõime parandamiseks, eelkõige laiendades reforme teenustesektoris.

6. Tervitame Itaalia majanduskasvu soodustavate struktuurireformide kavasid ja eelarve konsolideerimise strateegiat, mis on toodud Euroopa Ülemkogu eesistujale ja komisjoni presidendile adresseeritud kirjas, ning kutsume Itaaliat üles esitama kiiresti nimetatud reformide rakendamise ambitsioonika ajakava. Me tunnustame Itaalia võetud kohustust saavutada 2013. aastaks tasakaalus eelarve ja 2014. aastaks struktuurne eelarve ülejääk, millega väheneb valitsemissektori koguvõlg 113 %ni SKP-st 2014. aastal, samuti tasakaalus eelarve eeskirja kavandatud lisamist põhiseadusesse 2012. aasta keskpaigaks.

Itaalia hakkab nüüd rakendama konkurentsivõime suurendamiseks kavandatud
struktuurireforme, vähendades bürokraatiat, kaotades erialateenuste miinimumtariifid ning liberaliseerides täiendavalt kohalikke avalikke teenuseid ja kommunaalteenuseid. Võtame teadmiseks Itaalia pühendumuse reformida tööõigust ja eelkõige töölt vabastamise eeskirju ja menetlusi ning vaadata läbi praegune killustatud töötushüvitiste süsteem 2011. aasta lõpuks,
võttes arvesse eelarvepiiranguid. Me võtame teadmiseks kava tõsta pensionile jäämise iga 2026. aastaks 67 aastani ning soovitame määrata käesoleva aasta lõpuks kindlaks selle eesmärgi saavutamise moodus.

Toetame Itaalia kavatsust vaadata läbi struktuurifondide programmid, muutes vajadusel projektide prioriteetsust ning keskendudes haridusele, tööhõivele, digitaalarengu tegevuskavale ja raudteedele/võrgustikele, eesmärgiga parandada majanduskasvu soodustamise tingimusi ja tegeleda regionaalsete erinevustega.
Me kutsume komisjoni üles esitama üksikasjaliku meetmete hinnangu ja jälgima nende rakendamist ning kutsume Itaalia ametiasutusi üles esitama õigeaegselt selleks hindamiseks kogu vajaliku teabe.

Kohandamiskava kohaldavad riigid
7. Kordame, et oleme kindlad oma otsuses jätkata kõikidele kohandamiskava rakendavatele riikidele toetuse andmist, kuni riigid on saanud uuesti juurdepääsu laenuturgudele, tingimusel et asjaomased riigid kõnealuseid kavasid täielikult rakendavad.

8. Kohandamiskava kohaldavate riikide osas on meil heameel Iirimaa saavutatud edusammude üle oma kohandamiskava täielikul rakendamisel, mille tulemused on positiivsed. Samuti teeb Portugal häid edusamme oma kohandamiskava rakendamisel ning jätkab kindlameelselt meetmete võtmist riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ja konkurentsivõime
parandamiseks. Kutsume mõlemat riiki üles jätkama oma jõupingutusi, pidama kinni kokkulepitud eesmärkidest ning olema valmis võtma mis tahes täiendavaid meetmeid, mida on vaja nende eesmärkide saavutamiseks.

9. Tervitame eurorühma otsust, mis käsitleb ELi ja IMFi Kreekale mõeldud abiprogrammi kuuenda osamakse tegemist. Jääme ootama, et EL ja IMF saavutavad aasta lõpuks kokkuleppe uue jätkusuutliku ja usaldusväärse mitmeaastase programmi osas.

10. Kreeka kohandamiskava rakendamise järelevalve mehhanisme tuleb tugevdada, nagu on taotlenud Kreeka valitsus. Kreekal on kohandamiskava eest isevastutus ning Kreeka ametiasutused vastutavad selle rakendamise eest. Komisjon tagab uue programmi kontekstis koostöös teiste troika partneritega programmi kestuse ajal kohapeal teostatava järelevalve suutlikkuse, kaasates järelevalvesse ka riiklikke eksperte, et teha tihedat ja jätkuvat koostööd
Kreeka valitsuse ja troikaga, andmaks nõu ja pakkumaks abi, et tagada reformide õigeaegne ja täielik rakendamine. Ta abistab troikat Kreeka valitsuse poolt kava kohustuste raames võetavate meetmete nõuetele vastavuse hindamisel. See uus roll sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et hõlbustada Kreeka pankade rekapitaliseerimiseks antavate suurte ametliku sektori laenude tõhusat kasutamist, tugevdatakse kokkuleppel Kreeka valitsuse ja troikaga Kreeka Finantsstabiilsuse Fondi (HFSF) juhtimist.

11. Me toetame täielikult komisjoni loodud tehnilise abi rakkerühma.

12. Erasektori osalusel on ülimalt oluline roll Kreeka võla jätkusuutlikkuse tagamisel. Seetõttu tervitame praegu Kreeka ja erainvestorite vahelist arutelu, et leida suuremat erasektori osalust hõlmav lahendus. Erasektori osalus peaks koos Kreeka majanduse ambitsioonika reformikavaga tagama Kreeka võla suhte vähenemise, nii et saavutatakse 2020. aastaks eesmärk 120 % SKPst. Selleks kutsume Kreekat, erasektori investoreid ja kõiki asjaomaseid osapooli üles töötama välja vabatahtliku võlakirjade vahetuskava, mille kohaselt nominaalne
diskontomäär on 50 % erasektori investorite halduses oleva Kreeka võla nominaalväärtusest.

Euroala liikmesriigid panustavad erasektori osaluse paketti kuni 30 miljardit eurot. Selle alusel on ametlik sektor valmis tagama 2014. aastaks programmile täiendava rahastamise kuni 100 miljardit eurot, sealhulgas Kreeka pankade nõutava rekapitaliseerimise. Uus programm tuleks kokku leppida 2011. aasta lõpuks ning võlakirjade vahetamine tuleks viia ellu

2012. aasta alguses. Me kutsume IMFi üles jätkuvalt panustama uue Kreeka programmi rahastamisse.

13. Kreeka kohustub suunama – lisaks juba kohandamiskavasse lisatud rahavoogudele – projektist Helios tulevad sularahavood või muud erastamistulud Kreeka Vabariigi võlgnevuse täiendavaks vähendamiseks kuni 15 miljardi euro ulatuses, eesmärgiga taastada EFSFi laenuandmissuutlikkus.

14. Krediidikvaliteeti parandatakse tagatiste kvaliteedi tugevdamiseks, selleks et võimaldada nende jätkuvat kasutamist Kreeka pankade juurdepääsu tagamiseks eurosüsteemi likviidsusoperatsioonidele.

15. Seoses meie üldise lähenemisviisiga erasektori osalemisele euroalal rõhutame meie poolt 21. juulil 2011 vastu võetud otsust, mille kohaselt on Kreeka puhul vaja erakorralist ja ainulaadset lahendust.

16. Kõik ülejäänud euroala liikmesriigid kinnitavad pühalikult oma paindumatut otsusekindlust täita täielikult omaenda individuaalseid võlakohustusi ja kõiki oma kohustusi seoses eelarve jätkusuutlikkuse tingimustega ja struktuurireformidega. Euroala riigipead ja valitsusjuhid toetavad täielikult seda otsusekindlust, kuna kõigi nende võetud võlakohustuste usaldusväärsus on otsustav element kogu euroala finantsstabiilsuse tagamisel.

Stabiilsusmehhanismid
17. Kõigis euroala liikmesriikides on viidud praeguseks lõpule muudetud EFSFi ratifitseerimise menetlus ning eurorühm on leppinud kokku rakendussuunised, mis käsitlevad sekkumist esma- ja järelturgudel, ennetava laenamise korda ja pankade rekapitaliseerimist. Seega on täielikult rakendunud EFSFi käsitlevad otsused, mis me võtsime vastu 21. juulil. Kõiki olemasolevaid vahendeid kasutatakse tõhusalt euroala finantsstabiilsuse tagamiseks. Vastavalt
rakendussuunistele kohaldatakse uute (ennetavate) programmide puhul ranget tingimuslikkust kooskõlas IMFi tavadega. Komisjon viib läbi asjaomaste liikmesriikide tõhustatud järelevalvet ja annab selle kohta eurorühmale regulaarselt aru.

18. Oleme ühel meelel, et laiendatud EFSFi suutlikkust kasutatakse olemasolevate vahendite maksimeerimiseks järgmises raamistikus:

• eesmärk on toetada turusurve alla sattunud euroala liikmesriikide jätkuvat juurdepääsu laenuturgudele ning tagada euroala riigivõlakirjaturu nõuetekohane toimimine, säilitades samas täielikult EFSFi kõrge krediidireitingu. Need meetmed on vajalikud finantsstabiilsuse ja piisava kaitse tagamiseks, et vältida kriisi edasikandumist;

• seda tehakse ilma fondi aluseks olevaid tagatisi suurendamata ning aluslepingu
eeskirjade raames ja praeguse raamlepingu tingimusi järgides, tegutsedes kokkulepitud instrumentide raames ning hõlmates piisava tingimuslikkuse ja järelevalve.

19. Me oleme üksmeelel kahe põhilise võimaluse suhtes, kuidas võimendada EFSFi vahendeid:

• liikmesriikide väljastatud uue võla krediidikvaliteedi parandamine, vähendades sel viisil rahastamiskulusid. Sellise riskikindlustuse ostmise võimalust pakutaks erasektori investoritele, kui nad ostavad võlakirju esmasturult;

• EFSFi rahastamiskorra maksimeerimine, kombineerides eraõiguslike ja riiklike
finantseerimisasutuste ja investorite vahendeid, mida saaks teha eriotstarbelise
rahastamisvahendi kaudu. See suurendaks kättesaadavate vahendite mahtu laenude andmiseks, pankade rekapitaliseerimiseks ning võlakirjade ostmiseks esmas- ja järelturgudelt.

20. EFSF on piisavalt paindlik, et kasutada neid kahte võimalust samal ajal, sõltuvalt konkreetsest taotletud eesmärgist ja turuolukorrast. Mõlema võimalusega kaasnev finantsvõimendus võib varieeruda sõltuvalt nende konkreetsetest omadustest ja turutingimustest, kuid see võib olla kuni nelja- või viiekordne.

21. Palume eurorühmal kujundada nende võimaluste ellviimise tingimused välja oma järgmisel koosolekul novembris suuniste vormis ja kooskõlas EFSFi poolt ettevalmistatud tingimuste kavandiga.

22. Lisaks sellele on võimalik EFSFi vahendeid täiendavalt tõhustada, tehes veelgi tihedamat koostööd IMFiga. Eurorühm, komisjon ja EFSF teevad tööd kõigi olemasolevate võimalustega.

Pangandussüsteem
23. Tervitame Euroopa Ülemkogu liikmete vahel täna saavutatud kokkulepet pankade rekapitaliseerimise ja rahastamise kohta (vt 2. lisa).

Majanduse ja eelarve koordineerimine ja järelevalve
24. Majanduse juhtimise seadusandlik pakett tugevdab majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimist ja järelevalvet. Pärast selle jõustumist 2012. aasta jaanuaris hakatakse seda osana Euroopa poolaastast rangelt rakendama. Me kutsume komisjoni ja nõukogu üles teostama ranget järelevalvet, sealhulgas liikmesriikide vastastikuse surve kaudu, ning kasutama aktiivselt kättesaadavaid olemasolevaid ja uusi instrumente. Samuti tuletamemeelde oma kohustusi, mis me võtsime laiendatud euroala pakti raames.

25. Rahaliidu osaks olemisel on kaugeleulatuvad tagajärjed ning see eeldab palju tihedamat koordineerimist ja järelevalvet, et tagada kogu euroala stabiilsus ja jätkusuutlikkus. Praegune kriis näitab, et selle aspektiga tuleb tegeleda märksa tõhusamalt. Seetõttu teeme me oma kriisiohjamisvahendite tugevdamisega euroalas täiendavaid edusamme majandus- ja eelarvepoliitika integreerimisel, tõhustades koordineerimist, järelevalvet ja distsipliini. Töötame välja vajaliku poliitika, et toetada ühisraha ala toimimist.

26. Konkreetsemalt, tuginedes äsja vastu võetud õigusaktide paketile, Euroopa poolaastale ja laiendatud euroala paktile, võtame me endale ülesande rakendada siseriiklikul tasandil järgmised lisameetmed:

a. iga euroala liikmesriik võtab vastu tasakaalus eelarve struktuurilised eeskirjad, millega viiakse 2012. aasta lõpuks stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded sisse siseriiklikku õigusesse, eelistatavalt põhiseadusse või sellega võrdväärsesse õiguslikku instrumenti;

b. siseriiklike eelarveraamistike tugevdamine liikmesriikide eelarveraamistike nõudeid käsitlevas direktiivis ettenähtust rohkem. Eelkõige peaksid riikide eelarved põhinema sõltumatult koostatud majanduskasvu prognoosidel;

c. üleskutse riikide parlamentidele võtta majandus- ja eelarvepoliitika elluviimisel
kohustus arvestada ELi tasandil vastuvõetud soovitusi;

d. konsulteerimine komisjoni ja teiste euroala liikmesriikidega enne, kui võetakse vastu mis tahes oluline eelarve- või majanduspoliitika reformikava, millel on võimalik ülekanduv mõju, et anda võimalus hinnata kava võimalikku mõju kogu euroalale.

e. kohustus pidada kinni komisjoni ja pädeva voliniku soovitustest seoses stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisega.

27. Samuti lepime kokku selles, et hoolikam järelevalve ja täiendav jõustamine tagatakse järgmiselt:

a. nende euroala liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetlust, antakse komisjonile ja nõukogule võimalus riigieelarve projektid läbi vaadata ning võtta nende kohta vastu arvamus, enne nende vastuvõtmist asjaomaste liikmesriikide parlamentides. Lisaks sellele jälgib komisjon eelarve täitmist ja teeb vajaduse korral aasta jooksul parandusettepanekuid;

b. kui kohandamiskavast kaldutakse kõrvale, jälgitakse ja koordineeritakse hoolikamalt kava elluviimist.

28. Jääme ootama, et komisjon esitab peagi nõukogule ja Euroopa Parlamendile ELi toimimise lepingu artiklil 136 põhineva ettepaneku hoolikama järelevalve kohta. Sellega seoses tervitame komisjoni kavatsust tugevdada komisjonis pädeva voliniku rolli tõhusama järelevalve ja täiendava jõustamise eesmärgil.

29. Tugevdame veelgi majandus- ja rahaliidu majandussammast ja koordineerime paremini makro- ja mikromajanduspoliitikat. Tuginedes laiendatud euroala paktile, suurendame konkurentsivõimet, saavutades seeläbi veel suurema lähenemise majanduskasvu ja tööhõivet soodustavas poliitikas. Maksupoliitikate pragmaatiline koordineerimine euroalal on oluline element tugevamaks majanduspoliitiliseks koordineerimiseks, et toetada eelarve konsolideerimist ja majanduskasvu. Seadusandlik töö komisjoni ettepanekutega, mis
käsitlevad ettevõtete ühist konsolideeritud tulumaksubaasi ja finantstehingute maksu, on käimas.

Euroala juhtimisstruktuur
30. Praeguste väljakutsetega tõhusamaks toimetulemiseks ja suurema integreerituse tagamiseks tugevdatakse euroala juhtimise struktuuri, säilitades samas kogu Euroopa Liidu terviklikkuse.

31. Seepärast hakkame me korrapäraselt – vähemalt kaks korda aastas – kohtuma euroala tippkohtumistel, et anda strateegilisi suuniseid euroala majandus- ja eelarvepoliitika kohta.
See aitab euroala mõõdet meie sisepoliitikas paremini arvesse võtta.

32. Eurorühm jääb koos komisjoni ja EKPga euroala igapäevase juhtimise keskpunktiks. Eurorühmal on keskne roll euroala liikmeriikide poolt Euroopa poolaasta rakendamisel. See hakkab põhinema tugevamal ettevalmistaval struktuuril.

33. Üksikasjalikum kord esitatakse käesoleva dokumendi 1. lisas.

Täiendav integratsioon

34. Euro on Euroopa-projekti südames. Me tugevdame majandusliitu, et viia see kooskõlla rahaliiduga.

35. Me palume Euroopa Ülemkogu eesistujal tihedas koostöös komisjoni presidendi ja eurorühma esimehega teha kindlaks võimalikud sammud selle eesmärgi saavutamiseks. Keskendutakse sellele, kuidas veelgi tugevdada majanduslikku lähenemist euroalal, parandada eelarvedistsipliini ja süvendada majandusliitu, sealhulgas analüüsides aluslepingu piiratud määral muutmise võimalust. Detsembris 2011 esitatakse vahearuanne, et leppida kokku
esimestes suunistes. See sisaldab juhiseid selle kohta, kuidas edasi minna, austades täielikult institutsioonide õigusi. Aruanne selle kohta, kuidas rakendada kokkulepitud meetmeid, valmib lõplikult 2012. aasta märtsiks.

Kümme meedet euroala juhtimise parandamiseks

Euroala majanduspoliitika koordineerimist ja järelevalvet on vaja tugevdada, et parandada otsuste tegemise tõhusust ning tagada järjepidevam teabevahetus. Selleks võetakse järgmised kümme meedet, austades samal ajal täielikult ELi terviklikkust.

1. Korraldatakse regulaarselt euroala tippkohtumisi, millel osalevad euroala riigipead ja valitsusjuhid ning komisjoni president. Need kohtumised toimuvad vähemalt kaks korda aastas, majandusjuhtimise seisukohast olulistel hetkedel; euroala tippkohtumised toimuvad võimaluse korral pärast Euroopa Ülemkogu kohtumisi. Euroala tippkohtumise eesistuja võib vajaduse korral kutsuda kokku täiendavaid kohtumisi. Euroala tippkohtumistel määratletakse strateegilised suunised majanduspoliitika elluviimiseks, konkurentsivõime tugevdamiseks ja
euroala riikide vahelise lähenemise suurendamiseks. Euroala tippkohtumise eesistuja tagab euroala tippkohtumise ettevalmistamise, tehes selleks tihedat koostööd komisjoni presidendiga.

2. Euroala tippkohtumise eesistuja määravad euroala riigipead ja valitsusjuhid samal ajal Euroopa Ülemkogu eesistuja valimisega ning ta määratakse ametisse samaks ametiajaks. Kuni järgmiste valimisteni on euroala tippkohtumiste eesistujaks Euroopa Ülemkogu praegune eesistuja.

3. Euroala tippkohtumise eesistuja teavitab euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike põhjalikult tippkohtumiste ettevalmistustest ja tulemustest. Eesistuja teavitab euroala tippkohtumiste tulemustest ka Euroopa Parlamenti.

4. Sarnaselt praegusele tagab eurorühm veelgi tugevama majanduspoliitika koordineerimise ja finantsstabiilsuse edendamise. Austades ELi institutsioonide volitusi selles vallas, edendab eurorühm liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika tugevdatud järelevalvet euroala puudutavates küsimustes. Lisaks sellele valmistab eurorühm ette euroala tippkohtumisi ja tagab järelmeetmete võtmise.

5. Eurorühma esimees valitakse kooskõlas aluslepingutele lisatud protokolliga nr 14. Otsus selle kohta, kas esimees tuleks valida eurorühma liikmete hulgast või ta peaks olema Brüsselis täiskohaga töötav esimees, tehakse praegu ametis oleva esimehe volituste lõppemisel. Euroala tippkohtumise eesistujaga konsulteeritakse eurorühma töökava osas ning ta võib paluda eurorühma esimeest kokku kutsuda eurorühma kohtumise, eelkõige euroala tippkohtumiste ettevalmistamiseks või selle suuniste kohta järelmeetmete võtmiseks. Luuakse selged vastutus- ja aruandlussuhted euroala tippkohtumise, eurorühma ja ettevalmistavate organite
vahel.

6. Euroala tippkohtumise eesistuja, komisjoni president ja eurorühma esimees kohtuvad regulaarselt, vähemalt üks kord kuus. Kohtumisele võidakse kutsuda osalema ka Euroopa Keskpanga president. Järelevalveasutuste juhid ja EFSFi / ESMi tegevjuhi võib kutsuda kohtumisele juhtumipõhiselt.

7. Ettevalmistava tööga tegeleb jätkuvalt eurorühma töörühm, tuginedes komisjoni
eksperdihinnangule. Eurorühma töörühm valmistab ette ka eurorühma kohtumisi. Tema jaoks tuleks luua alalisem alarühm, mis koosneb rahandusministreid esindavatest asetäitjatest/ametnikest, kes kohtuvad sagedamini ja töötavad eurorühma töörühma esimehe alluvuses.

8. Eurorühma töörühma juhib täiskohaga Brüsselis töötav esimees. Põhimõtteliselt valitakse eurorühma esimees samal ajal kui majandus- ja rahanduskomitee eesistuja.

9. Praeguseid haldusstruktuure (s.t nõukogu peasekretariaati ning majandus- ja rahanduskomitee sekretariaati) tugevdatakse ning need hakkavad tegema koostööd hästi koordineeritud viisil majandus- ja rahanduskomitee / eurorühma töörühma esimehe juhtimisel, et pakkuda piisavat tuge euroala tippkohtumise eesistujale ja eurorühma esimehele. Vajaduse korral kasutatakse
juhtumipõhiselt väliseksperte.

10. Teabevahetuse parandamiseks ja järjekindlamate sõnumite tagamiseks luuakse selged eeskirjad ja mehhanismid. Euroala tippkohtumise eesistujal ja eurorühma esimehel on sellega seoses konkreetne vastutus. Euroala tippkohtumise eesistuja ja komisjoni president vastutavad euroala tippkohtumisel tehtud otsustest teavitamise eest ning eurorühma esimees ja majandusja
rahandusküsimuste peadirektoraadi volinik vastutavad eurorühma otsustest teavitamise eest.

Panganduse paketi osas saavutatud konsensus
1. Kiiresti on vaja võtta meetmeid, mille eesmärk on taastada usaldus pangandussektori vastu (panganduse pakett) ning mis on vajalikud ELi pangandussektori usaldatavusnormatiivide täitmise kontrolli tugevdamise kontekstis. Kõnealuste meetmetega tuleks käsitleda:

a. vajadust tagada pankade rahastamine keskpikas perspektiivis, et vältida krediidikriisi ning et tagada krediidivoog reaalmajandusse ja koordineerida selle saavutamiseks võetavaid meetmeid;

b. vajadust parandada pankade kapitali kvaliteeti ja kvantiteeti, et nad oleksid võimelised vastu seisma šokkidele, ning tõendada sellise paranemise toimumist usaldusväärsel ja ühtlustatud viisil.

Tähtajaline rahastamine
2. Pankade kohustuste tagatised on vajalikud, et osutada vajadusel pankadele otsesemat toetust seoses juurdepääsuga tähtajalisele rahastamisele (lühiajaline rahastamine on kättesaadav Euroopa Keskpanga ja asjaomaste liikmesriikide keskpankade kaudu). Samuti on tegemist olulise osaga strateegiast, mille eesmärk on piirata laenude üldist kättesaadavust vähendavaid
meetmeid.

3. Praegustes turutingimustes ei pruugi rahuldavat tulemust anda 2008. aasta kogemuse lihtne kordamine, mis hõlmas täielikku riiklikku kaalutlusõigust likviidsusskeemide loomisel. Seetõttu tuleb toetuskõlblikkuse kriteeriumite, hinnastamise ja tingimuste osas luua täielikult koordineeritud lähenemisviis ELi tasandil. Komisjon peaks kiirelt koos Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Keskpangaga (EKP) analüüsima võimalusi kõnealuse eesmärgi täitmiseks ning esitama aruande majandusja
rahanduskomiteele.

Pankade kapitaliseerimine
4. Kapitaliseerituse eesmärk. On olemas üldine kokkulepe nõuda pärast riigivõla
riskipositsioonide turuväärtuse arvele võtmist kõrgeima kvaliteediga kapitali määra
märkimisväärset suurendamist 9 %-ni (seisuga 30. september 2011) ajutise puhvri loomiseks, mis on põhjendatud erakorraliste asjaoludega. Nimetatud kvantitatiivne eesmärk tuleb saavutada 30. juuniks 2012 riiklike järelevalveasutustega kokku lepitud kavade kohaselt ja EBA koordineerimisel. Kõnealune usaldusväärne hindamine ei mõjutaks asjakohaseid
finantsaruandluseeskirju. Riiklikud järelevalveasutused peavad EBA raames tagama, et pankade kavad suurendada kapitali ei põhjustaks laenude üldise kättesaadavuse liigset vähenemist, sealhulgas säilitama krediidivoo reaalmajandusse ja võtma arvesse kontserni, sealhulgas kõikides liikmesriikides asuvate filiaalide praeguseid riskipositsioonide tasemeid,
olles teadlik vajadusest vältida lubamatut survet laenude andmisele asukohariikides või riigivõlaturgudel.

5. Kapitali suurendamise rahastamine. Pangad peaksid hankima kapitali eelkõige erasektorist, sealhulgas võlga ümber struktureerides ja konverteerides selle omakapitaliinstrumentideks. Pankades tuleks kohaldada dividendide ja preemiate maksmise suhtes piiranguid seni, kuni eesmärk ei ole täidetud. Vajaduse korral peaksid liikmesriikide valitsused pakkuma oma abi.

Kui sellist abi ei ole võimalik anda, tuleks euroala riikide puhul rekapitaliseerimist rahastada Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi laenuga.

Riigiabi
6. Igasugust riigi või ELi tasandil toimuvat avaliku sektori poolset toetust tuleb anda praeguste spetsiaalsete riigiabi kriisieeskirjade kohaselt, mida – nagu komisjon on osutanud  kohaldatakse kriisi süsteemsest laadist tulenevalt vajaliku proportsionaalsusega.


Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. November 2011, 09:11
Otsi:

Ava täpsem otsing