Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Juhtimine, võim ja vastutus
Oktoobris toimunud Pärnu juhtimiskonverentsil jäi kõrva kaks olulist teemat: juhtimise ja võimuga kaasnev vastutus ning vajadus rohkem suhelda nii oma töötajate, koostööpartnerite kui ka potentsiaalsete klientidega.
Ettekannetest kerkis esile tõdemus, et juhtimine ja võim kuuluvad nii positiivses kui ka negatiivses võtmes paratamatult kokku. Võimu on vaja, et teha muudatusi, teha midagi teisiti ja tõhusamalt. Võim on tööriist, et juht saaks seatud eesmärke täita ja asju paremaks muuta.
Ent mündil on ka teine pool: juht peab väga põhjalikult läbi mõtlema, mida ja kuidas ta ütleb, ning ette nägema võimalikke teisitimõistmisi. Vastasel korral võib käsu täitmine kaasa tuua sootuks erineva tulemuse, kui planeeritud oli.
Eesti Kaitseväe kolonelleitnant ja Kirde kaitseringkonna ülem Martin Herem, kes puutub kokku võimuga, millega võib inimesi ka surma saata, tõi konverentsil mitu näidet, kuidas alluvad käske täidavad, ent nendesse ei süvene. Rolli mängib pime usk juhi käsu täitmise vajalikkusesse ning hirm selle pärast, mis võib juhtuda, kui käsku eirata.
Ei mõisteta, et muutunud olud ja taustsüsteem nõuavad korraldustes antud ülesannete ülevaatamist ja vajadusel teisiti lahendamist. See võib kaasa tuua nii halenaljakaid situatsioone kui ka halbu tagajärgi. Ent lõppkokkuvõttes vastutab ikkagi juht - nii siis, kui kõik laheneb positiivselt, kui ka siis, kui mõtlematult sõnastatud ülesande täitmisele järgneb õnnetus.
David Magliano, 2012. aasta Londoni olümpiamängude turundusstrateeg, tuletas meelde suhtlemise vajadust. Mida rohkem on inimesel tuttavaid ja ärikontakte, seda tõenäolisem on edu saavutada.
Hetkega on keeruline teha suuri muudatusi, ent ometigi on olemas üks väike asi, mida kõik kohe muuta saame - hakati rohkem suhtlema, soovitas Magliano.