Kriisikohtumised Itaalias

Kriisikohtumisi peavad ka Itaalia kõrgemad finantsametnikud, et arutada praeguse olukorra mõju pangandussektorile. Kui valitsuse võlakirjade tulumäär jääb praegusele tasemele, ootavad riiki lähiaastatel ees miljarditesse eurodesse ulatuvad intressimaksed. Lisaks on risk, et kui tulusus kasvab üle 7%, ei ole investorite puudusel Itaalia valitsusel võlakirju enam müüa võimalik.

Reedel ületas Itaalia kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus rekordilise 6% piiri ja on praeguseks kerkinud juba üle 6,1%. Võrreldes eurotsooni turvalisimateks peetavate Saksa valitsuse võlakirjadega, on Itaalia obligatsioonide riskipreemia 439 baaspunkti.

Suurimad probleemid, millega Itaalia hetkel silmitsi seisab on tõrkuv majanduskasv, riigivõlg, mis ulatub 120%-ni SKP-st, ning lõhenenud ja ebaefektiivne valitsus. Berlusconi on Euroopa Liidule lubanud reforme majanduses, mis hõlmavad näiteks riigiametnike koondamise lihtsustamist ja pensioniea tõusu, kuid meetmete jõustumine võtab veel kuid. Arutlusel on ka juba uued reformid. Kaalutakse teatud maksuvabastuste lõpetamist ja tööturu suuremat liberaliseerimist.

Kreeka peaministri otsus panna Euroopa Liidu  nõutavad kasinusmeetmed rahvahääletusele, suurendasid turgude hirme ka Itaalia stabiilsuse pärast. Teisipäeva õhtul kutsus Itaalia president Giorgio Napolitano Berlusconit üles majandusreforme viivitamatult ellu viima. Mitmed majandusteadlased on sõnumit hoiatusena tõlgendanud. Seni kuni Berlusconil on parlamendis enamus, Napolitano teda peaministri kohalt eemaldada ei saa, kui aga kriis koalitsioonis peaks süvenema, võib president nimetada ametisse uue valitsuse.

Vaatamata sel suvel vastuvõetud kärpeplaanidele, mis Itaalia eelarve 2013. aastal tasakaalu viima peaks, kritiseeritakse riigi valitsust nende otsuste aeglase ja süsteemitu elluviimise pärast. Õli lisab tulle ka Berlusconi seostamine maksupettustega ja prostitutsiooni ostmisega alaealiselt, mis ühtlasi tekitab kahtlusi peaministri keskendumises kriisi lahendamisele.

Autor: Maarja-Liis Mitri