Esmaspäev 16. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti tulevikuvõimalused üha enam seotud Aasiaga

Marko Mihkelson 09. november 2011, 00:00

Pole mingit kahtlust, et Aasia tungib meie igapäevaellu üha uute nurkade alt. See ei puuduta enam kaugeltki Hiina odavat kaupa või India väljasttellimisteenust. Aasia on juba tõusnud Ameerika Ühendriikide ja laiemalt läänemaailma kõrvale kui maailma jõujoonte mõjutaja. Üha enam räägitakse meie sisenemisest Aasia sajandisse. Võlakriisist räsitud lääneriikide majandusi ootab ees ülekantud tähenduses Augeiase tallide puhastamine, mis paratamatult jätab oma jälje niigi madalatele kasvunumbritele. Seevastu näitavad praegused prognoosid, et järgmise 20 aasta jooksul kasvab Aasia riikide majandus keskmiselt 5% aastas. Suurim kasvumootor on mõistagi Hiina, kellest võib olemasolevate trendide jätkudes juba 2016. aastal saada maailma suurim majandus.

Hiina, Jaapani ja India majandus kasvavad eeloleval kümnendil 17,8 triljonilt 44,5 triljonile dollarile aastas, mis teeb kaugelt enam kui kahekordse juurdekasvu. Samal ajal näiteks Euroopa suurmajandused Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäävad oma kogunumbris umbes neli korda alla kolmele Aasia gigandile. Itaalia kukub üldse maailma majanduse esikümnest välja.

Üldise kasvu tingimustes kasvab Aasias kiirelt tarbijate arv. Aastaks 2025 on peaaegu pooled maailma 50 rikkamast linnast Aasias. Praegusega võrreldes on kasv kolmekordne. Veel enne kümnendi lõppu on Aasias üle miljardi inimese, kelle aastane sissetulek ületab 3000 dollarit. Aastal 2030 peaks aga Aasias olema tarbimisjõudu kokku enam kui 30 triljonit dollarit. Kõik see kokku teeb Aasiast uue sajandi domineerija. Alles hiljuti Hiinat külastades kuulsin sealselt asevälisministrilt Fult, et nad ei soovi saavutada maailmas hegemooni staatust. USA karm kogemus olevat neil silme ees. Ometi ei pääse kuhugi tõdemusest, et majandusvõimu laienemisega kasvab paratamatult ka rahvusvaheline haare.

Sama paratamatu on, et tulevaste reaalsustega tuleb juba nüüd harjuma ja kohanema hakata. Kui veel viis aastat tagasi tundus Aasia kauge ja väikeriigile eriti hoomamatu, siis praegu on seis põhimõtteliselt muutunud. Viimasel ajal pole möödunud nädalatki, kui Eesti esindajatel poleks ühel või teisel tasandil kokkupuudet Aasia riikidega. Riigikogu väliskomisjon oli visiidil Jaapanis ja Lõuna-Koreas, peaminister Vietnamis ja Singapuris, äridelegatsioon lisaks veel Taiwanil, Riigikogu Hiina sõprusrühm aga väisab Hiinat.

Arengufond koostab India seiret, valitsus Aasia strateegiat ning väliskomisjon kirjutab raportit Eesti ja Aasia suhete teemal, mille soovituslik osa peaks täiendama valitsuse vastavat tegevust. Juba on sõelutud terve hulk valdkondi ja tegevusi, mis aitaksid kaasa eeskätt meie välismajandussuhete edendamisele Aasia riikidega. Riigi roll on siin oluline, sest regiooni poliitilised eripärad eeldavad ettevõtjate ja valitsuse tihedat koostööd. Sama oluline on ka üldise teadlikkuse kasvatamine Aasia suunal.

Toon mõtteaineks välja kolm teemat, mis võiksid saada osaks Eesti Aasia strateegias. Esiteks võiks Eesti ka Aasias olla tuntud kui uute tehnoloogiliste lahenduste laboratoorium (Testsite Estonia). E-valitsemine, mobiilne parkimine ja mitmed teised lahendused on tuntud mujalgi, kuid esmase ühiskondliku rakendamise au on just Eestil. Mitsubishi elektriautode tehing on põnev võimalus, näitamaks ka Aasia suurkorporatsioonidele, et Eesti on moodne ning uusi lahendusi julgelt rakendav riik. Kuid miks ei võiks Eesti pakkuda tulevikus huvi näiteks 3-D trüki arendajatele, nanotehnoloogia või biogeneetika valdkonnale. Samsungi esindajalt kuulsin hiljuti, et Eesti on regioonis tuntud julge innovaatorina.

Teine võimalus seoses Aasiaga oleks Eesti kui ühendaja tuntus. Vähesed teavad, et maailma 20 volüümikamast lennuteest läheb tervelt 18 üle Eesti. Samas aastal 2030 peaks kõigist rahvusvahelistest lennureisijatest koguni 75% olema Aasia riikide kodanikud. Tallinna lennujaama ja Estonian Airi julge visioon suunaga Aasiale on seetõttu õigustatud. Eesti parema konkurentsivõime saavutamiseks on senisest avaramate lennuühenduste olemasolu võtmeküsimus. Liiati on kuulda, et Aasia turismifirmade tagasiside klientidelt räägib regioonis Tallinna kasuks.

Kolmas suurem valdkond puudutab samuti Eesti geograafilist asupaika. Meie sadamad ja logistikasektor on juba praegu hea tuntusega. Kui siia lisada veel näiteks täiesti uusi võimalusi pakkuva Põhja meretee avanemine kümmekonna aasta pärast, siis on täiendavate kaubavoogude teenindamiseks meil võimalusi küll ja veel.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:05
Otsi:

Ava täpsem otsing