Euroopa majandus uue languse lävel

Nii võib kolmas kvartal kahe aasta eest Saksamaa ekspordi toel alanud toibumisele euroalal joone alla tõmmata.

Järjest enam on põhjust muret tunda ka Kesk- ja Ida-Euroopa pärast, kus Eesti säras kolmandas kvartalis veel kiireima kasvuga. Kasv piirkonna peamistel eksporditurgudel on järsult aeglustumas ning uus oht kerkimas pangadusest, mis jälle oma laenukraane Ida-Euroopa jaoks koomale krutib.

Kokku kasvas euroala ja ELi majandus kolmandas kvartalis Eurostati eile avaldatud esialgsel hinnangul 0,2%, aastatagusega võrreldes aeglustus kasv teise kvartali 1,6 protsendilt 1,4%-le.

"Kõige selle juures on oluline, et need numbrid kajastavad juba möödunut," kommenteeris agentuurile Reuters Capital Economicsi ökonomist Jonathan Loynes. "Ettepoole vaatavad indikaatorid näitavad, et neljandas kvartalis ja sealt edasi läheb euroala majandus langusesse tagasi."

Aasta peale ümber arvestatuna võib majandus neljandas kvartalis olla juba miinuses ja langus võib jätkuda ka uuel aastal, prognoosib ING panga ökonomist Carsten Brzeski.

Kasvu kindlustasid Saksamaa ja Prantsusmaa tarbijad. Kolmandas kvartalis vedasid kasvu euroala suurimad riigid Saksamaa ja Prantsusmaa, mõlemad märkimisväärses osas sisetarbimise toel. Brzeski prognoosib, et siit paremaks asjad enam ei lähe. Pigem vastupidi. "Kuna euroala võlakriis näib olevat kaasa kiskunud ka Prantsusmaa ja Itaalia, ei ole Saksagi majandus enam immuunne," ütles Brzeski eile agentuurile Bloomberg. "Prantsusmaa ja Itaalia kärpekuur mõjutavad negatiivselt Saksamaa eksportijaid."

Eile lõi Prantsusmaa ja Saksamaa kümneaastase tähtajaga võlakirjade intressimäärade vahe uue rekordi ning Itaalia võlakirjade tootlus kerkis taas üle kriitilise 7% piiri. Löögi alla olid ka Belgia ja Hispaania, võlakriis levib.

Investorite usalduse taastamiseks on Prantsusmaa valitsus kolme kuu jooksul juba kaks kärpekava kinnitanud, mis varem või hiljem mõjutavad Prantsusmaa tarbijaid, kelle ostuhuvi kolmandas kvartalis veel kõrgel püsis. Terendav majanduskasvu aeglustumine muudab samas kärpekavade elluviimise keeruliseks ning jääb ohustama Prantsusmaa AAA-tasemel tippreitingut, mis on üks euroala päästefondi EFSFi nurgakivisid.

Saksamaale prognoosis arenenud riikide organisatsioon OECD sel nädalal, et neljandas kvartalis kahaneb Saksamaa SKP 1,4%. Saksamaa valitsust nõustavad nn targad mehed hindavad, et tänavu kasvab Saksamaa SKP küll veel 3%, kuid tuleval aastal aeglustub kasv 0,9%-le. Sellele viitavad nii mõõnavad kindlustunde indeksid, vähikäik tööstustoodangus kui ka esimesed märgid oktoobris, et töötus võib riigis taas tõusule pöörata.

Mitmes riigis on kasv kängu jäänud. Kolmandas kvartalis aitas Saksamaa ja Prantsusmaa majanduse kasv siiski kasvu aeglustumist mujal Euroopas veel tasakaalustada. Belgias ja Hispaanias jäi majandus Eurostati andmeil juba toppama, Hollandis ja Küprosel asendus kasv kvartali baasil langusega. IMFi ja ELi abipakettidega riikidest jätkus Portugalis majanduslangus neljandat kvartalit järjest ning sügavas miinuses jätkab ka Kreeka. Iirimaa kohta Eurostatil veel andmeid ei olnud.

Kesk- ja Ida-Euroopa riikides oli kasvu aeglustumine kolmandas kvartalis kõige ilmsem Bulgaarias ja Tšehhis, Balti riigid ja Rumeenia näitasid aga riikide võrdluses praegu veel kiireimaid kasvutemposid.

"Kahjuks on piirkonnal taas põhjust valmistuda uueks kriisiks," hoiatas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga peaökonomist Erik Berglof EBRD värskes ülevaates nn siirderiikide majandusest, kuhu pank investeerib. "Kui kriis kontrolli alt väljub, võib arenenud ja areneva Euroopa finantssektori integratsiooni mudel tugeva löögi alla sattuda."

Lääne pangad võivad taas rahakraanid kinni keerata. Taas on oht, et Kesk- ja Ida-Euroopa pangandusturust kaht kolmandikku kontrollivad Lääne-Euroopa pangad koduste probleemide tõttu laenuandmist tütarpankadele koomale tõmbavad, mis varem või hiljem annab tunda ka reaalmajanduses.

Nii peab EBRD kolme aasta jooksul juba teist korda pankadega läbirääkimisi nn uue Viini kokkuleppe sõlmimiseks, et pangad laenukraane piirkonnale kinni ei keeraks.

Eriti on EBRD hinnangul ohus Ungari, Slovakkia ja Bulgaaria.