Prantsusmaa kivi langemas

Euroala võlakriisi doominoefekt on käima läinud, lõppenud nädalal jõudis see täie teravusega euroala ühe juhtriigi - Prantsusmaani. Prantsusmaa ja Saksamaa võlakirjade tootluse vahe püstitas kõigi aegade rekordi. Ühtpidi võib muidugi öelda, et mis see 190 baaspunkti vahet ära ei ole, Prantsusmaa võlakirjade tootlus on ju ikka veel alla 4% ehk küllalt kaugel jätkusuutlikkuse (6%) piirist. Teisalt on aga oluline just tendents - vahe Saksamaa võlakirjadega on kahekordne ja kasvab.

Reiting ohus. Prantslased pingutavad, et hoida oma AAA-reitingut, mille kaotamine oleks katastroof kogu euroalale. Mida nädal või päev edasi, seda kahtlasem tundub, et see neil pikalt õnnestub. Hakka või uskuma julgemaid vaatlejaid, kes ennustavad, et Saksamaa juhtimisel tekkivast väiksemast euroalast jääb ühe probleemse riigina eemale ka Prantsusmaa.

Mõte võimalikust euroalast lahkumisest on välja öelud juba ka Prantsusmaal. Tõsi, esialgu on sellega välja tulnud vaid paremäärmuslaste juht Marine Le Pen. Oleks aga väga pealiskaudne suhtuda temasse pelgalt kui veidrikku. Segastel aegadel sogases vees võib igasugune äärmuslus langeda viljakale pinnasele. Pealegi on Le Peni näol tegemist populaarse poliitikuga, kes suure tõenäosusega kandideerib tuleval aastal ka Prantsusmaa presidendiks.

Just euroala riikide võlakirjade käekäik oksjonitel ja järelturul on kõige tähtsam info, mida valuutaturul kauplejad peavad teraselt silmas pidama. Olukorras, kus Euroopa Keskpank ei ole korraldanud interventsiooni, on võlakirjaturg spekulantide meelevallas ja nemad dikteerivad aktsia- ja valuutaturu suunda. Keskpanga hädaostud suudavad tootluste kasvu küll veidi tagasi hoida, kuid mitte elimineerida.

Veidi optimismi sisendas turgudele neljapäeval levinud info, et Euroopa Keskpank ja IMF peavad läbirääkimisi, mille tulemusel võiks käiku minna skeem, kus keskpank annab IMFile laenu ja IMF omakorda "ostab välja" hätta sattunud euroala riike. Kauaks optimismi jätkub, selgub sel nädalal, aga on selge, et sellisel skeemil ei ole erilist lootust seni, kui Saksamaa jääb truuks oma senisele seisukohale, et keskpanga ülesanne ei ole valet eelarvepoliitikat ajanud valitsusi päästa.

Oluline tähtpäev. Homme kukub oluline tähtaeg USA-le, kui parteidevaheline 12-liikmeline erikomisjon (sarnane Eestis tegutsenud nn krokodillide komisjoniga) peab lauale panema kava, millega kärbitakse USA riigieelarvest 1,2 triljonit dollarit kulusid. Kui komisjon oma tööga hakkama ei saa, tabavad eelarvet automaatsed proportsionaalsed kärped, millega saavad enim pihta ravikindlustussüsteem ja kaitsevaldkond. Mis aga kõige olulisem - kui komisjon ei jõua poliitilise kokkuleppeni, võib oodata USA riigireitingu alandamist nüüd juba kõigi agentuuride poolt. Viimased uudised räägivad, et vabariiklaste ja demokraatide erimeelsused on kõneluste käigus pigem kasvanud kui kahanenud.