Börsist veel suurem turg

Nii mõnelegi võib tulla üllatusena, et enamiku Tallinna börsi põhinimekirjas oleva 14 ettevõtte aktsiad ei vaheta omanikku börsitehingutes, vaid börsiväliselt ehk OTC-turul (over-the-counter market). Mis on üldse OTC-turg? Tegu on börsivälise aktsiate, võlakirjade, toorainete või derivatiivide kauplemisega, kus väärtpaberid vahetavad otse omanikku. Vastupidisel juhul on tegu börsitehinguga, mille puhul on loodud eraldi asutus, kus avalikult aktsiatega kaubeldakse. Võtame vaatluse alla Tallinna börsil noteeritud firmade aktsiad ja kõrvutame nende kauplemismahtu börsiväliste tehingutega.

Millest tuleneb suur vahe? Vaadates tehingute statistikat, mis on ka tabelis välja toodud, võib esmapilgul börsiväliselt omanikku vahetanud aktsiate arv olla suur üllatus. Näiteks meie börsi suurimal firmal Tallinkil on börsiväliselt tehinguid tehtud 176 miljoni aktsiaga, samas kui börsil on omanikku vahetanud kõigest 47 miljonit aktsiat. Enam kui kolmekordne vahe. Kuid miks? Kuigi börsivälised tehingud kajastavad aktsiate omaniku vahetust, kajastavad nad ka veel paljusid muid tehinguid, mis n-ö tehislikult "käivet" tekitavad. Põhjus on selles, et Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) statistika kajastab kõiki väärtpaberitehinguid, mis Eestis tehakse.

Suur hulk börsiväliseid tehinguid. "OTC-tehingud võivad ületada börsitehingute mahu, kuna Eestis noteeritud ettevõtete omandistruktuur on üldiselt ühe või mitme suuraktsionäriga," ütles Nasdaq OMXi turujärelevalve juht Janno Saar. "Igasugune suuraktsionäri tehing temale kuuluvate aktsiatega, sh repotehingud (aktsiate pantimine), sama aktsionäri ühes pangas asuvalt kontolt teise panka kandmine, väärtpaberite tagatiseks kandmine tagatiskontole, pärimine jne kantakse EVK arveldussüsteemist läbi ja registreeritakse väärtpaberitehinguna," selgitas Saar.

Tallinki näitel võib väita, et börsiväline kauplemine on oma populaarsust kaotamas. Kui näiteks 2007. aastal tehti börsiväliseid tehinguid Tallinki aktsiatega 3144, siis sealt alates on see arv vähenenud, jäädes viimastel aastatel alla 1900 tehingu. Kuid taas me paraku ei tea, mis täpselt nende numbrite taga peitub. Näiteks 2009. aasta kriisi ajal kahanes küll tehingute arv, kuid tehingutes osalenud väärtpaberite hulk tõusis lausa 533 miljonini.

Väärtpaberitehinguid on võimalik teha kahel viisil. Üks osa tehakse börsi vahendusel, kus on tehingu vastaspoole leidmine lihtsam ning teised ilma börsi abita ehk niinimetatud OTC-tehingud. OTC-tehingu puhul peavad tehingu pooled tehingu tingimused omavahel kokku leppima ja andma vastavad ülekandekorraldused oma väärtpaberite kontohaldurile. OTC-tehinguid omakorda on võimalik jagada tehinguteks makse vastu ja ilma makseta tehinguteks.

Lisaks võib börsil kokkulepitud tehinguid arveldada börsivälise tehinguna. Põhjuseid on mitu, näiteks Põhjamaade arvelduspraktika eripära, kus börsitehingute arveldamiseks kasutatakse liikme "kauplemiskontot" ja paberite hoidmiseks "custody-kontot". Enne arveldust liigutatakse arveldamisele minev kogus väärtpabereid OTC-kandena kauplemiskontole ja pärast arvelduse toimumist tagasi custody-kontole.

Lõige lihtsam viis väärtpaberitehinguni jõuda on kasutada selleks väärtpaberimaakleri abi. Kui klient esitab oma soovi tehingukorraldusena maaklerile, siis on viimasel seadusest tulenev kohustus täita kliendi korraldus kliendi jaoks parimal võimalikul viisil. Nendest teguritest lähtuvalt võib maakleril olla õigus täita kliendi korraldus ka täitmiskohaväliselt ehk börsiväliselt. Ta peab veenduma, et kui ta täidab tavakliendi tehingukorraldust, kas börsil või börsiväliselt, peab ta saavutama kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse kogumaksumuse alusel.

Eestis on esinenud juhtumeid, mil investeerimisühing on ekslikult käsitlenud börsivälist kauplemist parima täitmise režiimi alla mitte kuuluvana. Siinkohal kutsuks üles väikeinvestoreid oma õiguste eest teadlikumalt seisma.

Teine alternatiiv on esitada kontohaldurile nn määratud vastaspoolega korraldus. Sellisel juhul realiseerub tehingu osapoolte kokkulepe väärtpaberite hinna ja koguse osas vastava tehinguna. Kuna sellisel viisil antud korraldus võimaldab väärtpaberite hinda vabalt määrata, tuleks siiski võimalike küsitavuste vältimiseks võtta aluseks konkreetse väärtpaberi hetkehind (juhul kui väärtpaber on börsil kaubeldav).