Mägede helid ja Itaalia elurõõm

Kersti Inno 02. detsember 2011, 00:00

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor annavad ühise advendikontserdi, mida juhatab koori kunstiline juht ja peadirigent Daniel Reuss.

Kontserdi esimeses pooles tulevad ettekandele liturgilistele tekstidele loodud teosed: Arvo Pärdi "Te Deum" ning Saksa romantismiajastu helilooja Felix Mendelssohn-Bartholdy "Psalm nr 42".

Teises pooles kõlab Mendelssohni Itaalia-aineline IV sümfoonia, mida Igor Stravinski on esile tõstnud kui elegantsi parimat näidet muusikas.

"Te Deum" valmis Arvo Pärdil Kölni Raadio tellimusel. Selle tõid Kölnis esiettekandele Kölni Raadio koor ja orkester Dennis Russell Daviese juhatusel 19. oktoobril 1985. Teos on pühendatud Alfred Schleele ning kirjutatud kolmele koorile, keelpilliorkestrile, prepareeritud klaverile ja tuuleharfile.

Teose liturgilise teksti moodustavad Pärdi sõnutsi igavesed tõed. Talle on see nagu mäestikupanoraam oma kestvas vaikuses.

"Šveitsi maalikunstnik Martin Ruff ütles mulle kord, et selge ilmaga eristab sinisel üle kahekümne varjundi. Otsekohe hakkasin neid siniseid mägesid kuulma," on helilooja lausunud.

"Tundsin vajadust panna kõik pehmetesse värvidesse. Dünaamika, tempo, üldine värvigamma - kõik ühe hingetõmbega. See tekst kõlab mu kõrvus mahedana," on Pärt veel "Te Deumi" kohta öelnud.

Muusikas peituvat imetunnetust tugevdab tuuleharfi sügav, mahlakas järelkõla. Pärt märgib: "Selle instrumendi kavandas ja ehitas üks Norra käsitöömeister Kreeka tuuleharfi meenutavate põhimõtete alusel. Selle keeled paneb liikuma tuuleõhk, otsekui ootaks harf tuule paitusi. Sellest tehti suurepärane lindistus, mida ma kasutan "Te Deumi" pedal point'ina; ta täidab umbes samasugust funktsiooni nagu Ison Bütsantsi kirikumuusikas."

Mendelssohni "Psalm nr 42" ettekandel liitub koori ja orkestriga sopran Pirjo Püvi, kes on osalenud paljude vokaalsümfooniliste suurvormide esitamisel.

1833. aastal valminud IV sümfooniasse pani Mendelssohn oma Itaalia reisi muljed. Aastapikkune reis algas 1830. aasta maikuus, Mendelssohn viibis mitmes linnas, tehes pikima peatuse Roomas.

"Võlgnen tänu kõigele sellele, mis pole õigupoolest muusika: varemetele, maalidele, looduse rõõmsameelsusele. Kõige rohkem aga ikkagi muusikale," kirjutas helilooja Itaaliast.

Selles teoses õnnestus Felix Mendelssohnil paremini kui kellelgi teisel enne teda sümfoonilistes raamides edasi anda lõunamaa elurõõmsat temperamenti.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. December 2011, 09:05
Otsi:

Ava täpsem otsing