Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Elektrituru reform poolel teel

08. detsember 2011, 00:00

Elektrituru reformid on Euroopas kestnud juba üle 20 aasta. Esimesena asus ümberkorraldustele 1989 Suurbritannia, järgnes 1991 Norra ja hiljem ka teised Põhjamaad. Ülejäänud ELi liikmesriigid on elektriturge reforminud liidu tagantsunnil. Riigiti on reformide põhjused erinenud, kuid üleüldine eesmärk on muuta sektor efektiivsemaks ja meelitada ligi investeeringuid.

Elektrituru reform koosneb neljast elemendist: riigile kuuluvate elektriettevõtjate erastamine, turu avamine konkurentsile, võrguettevõtjate eraldamine elektri tootmisest ja müügist ning sõltumatu regulaatori loomine.

Erastamine. Riikide kogemused elektrituru struktuuri muutmisel on erinevad. Nii on ettevõtjaid tükeldatud mitmeks väiksemaks ettevõtjaks või siis müüdud kas osa või kõik riigile kuulunud elektrisektori ettevõtjad eraomandisse või keeldutud varustuskindluse ohtusattumise argumendiga muudatusi tegemast. Eesti Energia börsile viimise kava jäi mõni aasta tagasi pooleli, mis tähendab, et ligi 90% elektri tootmisest ning müügist on Eesti riigile kuuluva ühe ettevõtja käes ja uutele tulijatele on turule sisenemine raske.

Turu avamine. Eesti elektriturg on nõutud 35% asemel reaalselt avatud 28,4%. 13 kuu pärast avaneb reaalselt elektriturg peamiselt äritarbijatele. Kodutarbijatele laieneb üldteenuse õigus, kus müüdava elektri hind kujuneb börsil, millele võrguettevõtja lisab ärikasumi marginaali. Kui marginaal on väike, siis teistele müüjatele turul kohta ei ole. Selline lahendus võib olla turu avanemisel lühiajaliselt õigustatud, kuid pikaajaliselt pärsib elektri jaeturul konkurentsi teket.

Võrkude eraldamine. Elektri tootmisest ja müügist võrkude eraldamise mõte on tagada võrguettevõtjate keskendumine põhitegevusele ning turuosaliste võrdne kohtlemine. Elering on omandiliselt Eesti Energiast lahutatud. Eesti jaotusvõrguettevõtjaid omandiliselt lahutama ei pea. Jaotusvõrguettevõtjad võiksid kaaluda, kas elektri jaotamine ja müük tasub eraldada, et asuda teiste müüjatega konkureerima.

Sõltumatu regulaator. Eesti erineb paljudest ELi liikmesriikidest selle poolest, et energiaturu regulaator on üks osa konkurentsiametist, mujal on energiaregulaator tavaliselt eraldi ametiasutus. Eesti väiksust arvestades on tugev konkurentsiamet mõistlik lahendus.
Maailma kogemus on näidanud, et elektrituru reform ei ole ühekordne sündmus, vaid protsess ja ükski riik ei pääse tulevikus ka reformide reformist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 13:48
Otsi:

Ava täpsem otsing