Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigi hoiupõrsas saleneb

08. detsember 2011, 00:00

Kuigi riigijuhid on väitnud, et töötukassa ja haigekassa vara liitmine riigi rahakotiga on puhas kosmeetika, oleks rahast vaikselt tühjaks jooksval riigikassal vahendeid hädasti juurde vaja juba järgmise aasta esimeses pooles.

Ehkki alles 2011. aasta alguses tõsteti riigikassa alla umbes 300 miljoni euro eest riigiasutuste hoiuseid, pole riigikassa likviidsete vahendite maht kümne kuuga praktiliselt kasvanud. Likviidsusreservi vahendite hulk on aasta algusega võrreldes peaaegu sama palju kahanenud. Oktoobris vähenes likviidsusreserv juba ligi 31 miljoni euro võrra ning langes 220 miljoni euroni.

Kuna stabiliseerimisreservi raha rahandusministeerium oma kassareservi vahendite hulka ei arva, on riigikassa likviidsusreserv tänu riigiasutuste kaasatud hoiustele praegu 700 miljoni euro ümber. Arvestades, et likviidsusreservi minimaalne maht on ministeeriumi poolt järgmisel aastal määratud 450 miljonit eurot, jõuaks Äripäeva arvutuste kohaselt riigikassa vahendite maht praeguse kahanemistempo juures kriitilise piirini juba järgmise aasta keskel.

Samas tuleb arvestada, et järgmise aasta alguses suureneb riigi panus teise pensionisambasse ning pensionid tõusevad. Lisaks tuleb veebruaris-märtsis tagastada eraisikutele üle 100 miljoni euro eest tulumaksu. Ehk riigi väljaminekud kasvavad ning reservid võivad veelgi kiiremini sulama hakata.

Kuni 2015. aastani on riigieelarve rahastamisvajadus 1,2 miljardit eurot. Riigikontrolli hinnangul pole riigil endal vaba raha selle puudujäägi katmiseks. Tänavu suudeti küll riigikassa klientide hoiuste kasvu tõttu reserve suurendada ning eelmise aasta kevadeni oli veel abi erakorralisest pensionireservist. Tänu näivuse kunstile saadi siiski numbrid klappima, kuid tegelik maksevõime sellest oluliselt ei parane. Asi on selles, et riigikassa klientide hoiuseid ei tohi üldjuhul kasutada puudujäägi katmiseks.

Riik vajab seega lisaraha. See on üks põhjus, miks tugevast vastuolust hoolimata töötukassa ja haigekassa vara üritatakse riigikassa vahenditesse konsolideerida. Sest pensionide ja muude kohustuste täitmiseks riik laenu võtta ei soovi. Rahandusministeeriumi hinnangul läheks laenamine riigile täiendavalt maksma 28 miljonit eurot.

Nüüd on küsimus, kui palju töötu- ja haigekassa raha selle tulekahju kustutamiseks kulutatakse. See jääb aga õhku. “Aitäh küsimuste eest, aga kahjuks me ei oska neile vastata,” teatas töötukassa. Küsimused olid järgmised: kas töötukassa teab, kui palju tema rahast kasutatakse, millal kasutatakse ja kas nad loodavad raha kunagi tagasi saada.

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Merle Wilkinsoni sõnul vajab riik käesoleva kümnendi keskpaigani 569 miljonit eurot lisaraha. Seevastu on töötukassalt küsitud varasid 360 miljoni euro väärtuses.

Rahast ilma ei jää. Rahandusministeerium väidab, et ühtne rahavoo juhtimine ei jäta kassasid ega kedagi teist nende reservidest ilma. “Riigikassa tagab selle, et kui kassad soovivad kasutada oma kogunenud raha ja sellelt teenitud intresse, siis saavad nad seda igal ajal kasutada,” ütles Wilkinson.

Sõda töötukassa raha pärast käib suvest saati. Lugu algas rahandusministeeriumi eelnõust, millega töötukassa ja haigekassa varad konsolideeriti riigi kontsernikontole. Käsk oli kõik töötukassa välismaiste fondide osakud müüa ja nii sealt saadav raha kui ka jooksvad tulud anda riigi kassasse.

Selle seaduse pärast kiskus vastuolu töötukassa ja valitsuse vahel nii teravaks, et töötu- ja haigekassa nõukogu liige Tarmo Kriis pani ametid maha. Enam ei soovi Kriis neil teemadel kaasagi rääkida. “Riik ei ole ju kunagi tunnistanud, et nad seda raha hakkavad kasutama eelarveaukude katmiseks. Loomulikult ei hakanud nad meile ka selgitama, kuhu nad selle raha paigutavad,” lausus Kriis.

Kuid pikka liugu ei saa riik selle raha peal lasta. Riigikontrolli sõnul peab rahastamiseks ikkagi teised allikad leidma. Aga millised ja millal?

Rahandusministeerium peab muudatust kasulikuks. “Töötukassa reservide liitmine riigi pangakontserniga ei riiva nende põhitegevust, vaid pigem annab võimaluse enam ressursse suunata oma põhitegevuse täitmiseks,” ütles Wilkinson.

 

Kommentaar

  • Ajutine kipub muutuma püsivaks

Raul Eamets, TÜ makroökonoomika professor
See on viga, mida tehakse. Kui isegi ajutiselt, on paljudel ajutistel asjadel võime kiiresti püsivateks muutuda. Ma ei näe mingit garantiid, et see raha samas mahus kassareservis säiliks. Oht on suur, et see raha lihtsalt haihtub. Töötukassal kaob sellega kontroll asja üle ja mina pole seda kunagi pooldanud.

Kõik sõltub majanduskeskkonnast. Majanduslik olukord ei lähe arvatavasti paremaks ja tööpuudus ei kao kuhugi. Kõik sõltub sellest, mida majanduskeskkond teeb. Kui tuleb mõõdukas kasv, ei pruugi töötukassa rahaga suurt midagi juhtuda. Majanduse halvenemine tooks kaasa töötute arvu kasvu ja pole välistatud, et seda ei juhtu. Töötukassa reserv on selleks, et tagada ootamatute olukordade puhul reageerimisvõime. Jooksvate kulude katmisega saab töötukassa hakkama, kuid kas suudaks ka ootamatustele reageerida, selles pole ma nii kindel.

Alternatiiv maksutõusud. Valitsus võiks töötukassa raha kaasamise otsusest pääseda, kuid see eeldab põhimõttelisi muutusi praeguses eelarvepoliitikas, milleks praegune valitsuskoalitsioon pole valmis. See eeldaks maksude tõstmist, nt automaks, ettevõtte tulumaksu kehtestamisest.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 13:37
Otsi:

Ava täpsem otsing