Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ärirõhk Aasial ja tehnoloogial

09. detsember 2011, 00:00

Turismi võib pidada globaalse teenusäri vanimaks valdkonnaks. Inimesed on liikunud töö, puhkuse või mingil muul eesmärgid ringi aastasadu. Tehnoloogia arengu ja elatustaseme tõusuga on see võimalus avaldunud üha suuremale hulgale.

Turism ja laiemalt võttes reisimistegevus on olnud globaliseerumise üks teerajaja ja mõõdupuu. Sedamööda, kuidas maailm muutub, muutub ka see, kuidas ja kes reisib. Turisminduse visionäärid ennustavad  sektorile järgmisel paarikümnel aastal põhjapanevaid muudatusi. Rahvastik vananeb, see tähendab, et rahavood turismi kasvavad. Pole saladus, et eakad on need, kellel on aega ning arenenud maailma tähenduses ka ressursse.
Teiseks muutub see, kus maailmas rikkus paikneb. Üha enam näeme lähikümnenditel maailma lennujaamasid ummistavaid Aasia turiste. Tehnoloogia areng muudab omakorda põhjalikult seda, mil moel ringiliikuv turist või tööreisija oma valikuid teeb. Aga ka seda, mil moel talle teenuseid pakutakse. Tavagiid asendub vastava app’iga nutitelefonis ja reisiagent pakkumistega Facebookist.
Eesti turismiplaneerijatel ja turismiettevõtjatel tasuks samuti hingata kolm korda sisse, võtta väike vahepaus ning mõelda, kuhu sektori arenguga edasi tüürida. Viimased kakskümmend aastat on turisminduses olnud õppimise aeg. Teenuse pakkujad on õppinud, kuidas oma tööd kvaliteetselt teha. Paljud võtsid liiga suuri riske, paljud alahindasid jällegi tarbijaid ja nende ootusi. Mõlemad on nüüdseks välja surnud. Tarbijate areng on kahtlemata olnud peamine arengut taganttõukav tegur. Nõudlikkuse kasv, mis rajaneb heaolu kasvul, on võimaldanud pakkuda üha uusi ja mitmekülgsemaid teenuseid.

Kuid küsimus on, kuhu ja kuidas edasi? Keskkond meie ümber on keeruline, kuid mitte lootusetu. Lennunduse ja majutusstatistika järgi võib öelda, et Euroopas on turism taastunud enam-vähem masueelsele tasemel. Tõsi, raske on ette näha, mida Kreeka, Itaalia ja Lõuna-Euroopa finantsturbulents endaga kaasa toob. Meie enda reisivate inimeste hulk on pidevalt kasvanud, kasvas märgatavalt isegi masu ajal ja kasvab jõudsalt edasi.  Globaalse turisminduse konkurentsivõime indeksilt asume maailmas 25. kohal. Peame arvestama, et meie põhjanaabrid on turismimajanduse korralduselt maailma tipule väga lähedal. Rootsi on 5. kohal ja Soome 12. kohal. Tõsi, Lätist ja Venemaast oleme ees, aga meil tasuks võtta konkurentideks siiski endast tugevamad. On asju, mis meil on hästi. Näiteks turismi taristult oleme maailmas 11. kohal. Usun, et siin on kaalut rolli mänginud euroraha, aga tuleb anda au ka ametkonnale, kes on neid rangelt ja sihistatult suunanud. Kuid on ka kategooriaid, kus oleme nõrgad. Näiteks lennuühendustelt oleme selles pingereas 52. kohal.
On selge, et oma tillukese turu tingimustes ei ole meie need, kes maailma turismiäris iseseisvalt midagi grandioosset välja mõtleks ja laineid lööks. Kuigi muutuv maailm pakub ilmselt meilegi globaalses turismiäris võimalusi. Meie tehnoloogialembus võiks sünnitada ettevõtteid, kes suudavad tehnoloogilised lahendused klienditeeninduse innovatsiooniks pöörata. Samuti tasuks meil vaeva näha sellega, et suunata kas või murdosa Aasia kasvavast turismivoost läbi Eesti.
Hoolimata mõningatest uutest võimalustest on selge, et turismi arengut siseturul juhivad ikkagi kohalike inimeste soovid ja võimalused. Reisikorralduses on üsna stabiilne pilt välja kujunenud. Eestis on neli suuremat reisikorraldajat, kes võitlevad ligikaudu 80 000 tellimuslennu kliendi pärast. Võrdluseks Soomes on umbes 900 000 tellimuslennu klienti ja arvestatavaid reisikorraldajaid umbes kümme. Seega on konkurents reisikorraldajate vahel meil vägagi intensiivne.

Kui rääkida võluvitsast, millega teenuseid ja võimalusi lähitulevikus parandada, on kindlasti oluline senisest sügavam rahvusvahelistumine. Mida rohkem on meie väikese avatud turismituru tegijad seotud rahvusvaheliste tegijatega, omandi- või koostöösuhte kaudu, seda turvalisem ja kvaliteetsem teenus on klientidele tagatud. Teenusmajanduses on see minu meelest universaalseks printsiip. Parim näide sellest on Eesti pangandus, mis on peaaegu täieliku rahvusvahelistumise kaudu taganud finantssektori stabiilsuse ka kõige keerulisematel aegadel.
On selge, et konkurents ei vähene, vaid tugevneb. Paradoks on selles, et kliendid nõuavad Ryan­airi hindade eest Emiratesi kvaliteeti. See kehtib kõigi turismiteenuse valdkondade kohta. Üldiselt peame leppima sellega, et elame siin, kus elame. Võrreldes Euroopa keskustega ei ole meil selliseid ühendusi nagu Kesk-Euroopas. Välisriikidesse pääsemine on aeganõudev ning sageli ka mitte odav. Eesti asukoht ja ka väike turg tingib kõrgemad lennuhinnad ja teatavad ebamugavused. Aga pole halba ilma heata.  Eestis elamisel on palju voorusi – pealinnast saab metsloomade ja linnulaulu kesksele vähem kui tunniga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 14:26
Otsi:

Ava täpsem otsing