Hüvasti, putkakaubandus

Paarikümne aasta eest saavutatud majandusvabadus tõi kaasa elava putkakaubanduse. Linnatänavaid ja -väljakuid ääristavatest kioskitest sai alguse nii mõnegi ettevõtja edaspidine äri.  “See on ka loogiline, et kapitalism just kioskitest algas – seal ju käive kõige kiirem ja investeeringuvajadus väike,” põhjendab majandusteadlane Andres Arrak.

Aastatega on kioskite arv pidevalt kahanenud. Tallinna Ettevõtlusameti andmetel oli veel kümne aasta eest pealinnas 435 kioskit. Tänaseks on neid hinnanguliselt 150.  “Valdavalt lõpetatakse kauplemine vähese rentaabluse tõttu. Kioskid, kus müüdi igasugust teadmata päritoluga “nänni”, on suuremalt jaolt kadunud,” iseloomustab ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgenson.

Ka Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Marika Merilai ennustab kioskiärile tumedat tulevikku. “Kioskite arv ja müügimahud on aastatega oluliselt vähenenud ja vähenevad veelgi,” ütleb Merilai.

“Kaubandus on kolinud keskusesse ja internetti. See trend on jätkuv,” kirjeldab Coffee Ini juhatuse liige Arvi Vaaderpass. “Raske on leida selliseid tooteid ja teenuseid, mis tekitaks linnakodanikust tänavaostlejas ostuimpulsi. Ajalehti ja ajakirju saab lugeda telefoni kaudu.”  Vaaderpassi sõnul on ta kioskiäriga siiski “väikselt jooksvas kasumis” ja plaanib oma ketti laiendada.

“Keldripoodide ja kioskite kadumine tähistab arenenud kapitalismi perioodi jõudmist. Nüüd oleme teises äärmuses, kus valitseb viis suuremat ja veel samapalju väiksemat ketti. Üldine seis on aga sellele vaatamata oligopolistlik, ehk siis konkurentsi napib. Muidu ei oleks Eestis Euroopa kalleim söök-jook ja riided-jalatsid,” tõdeb majandusteadlane Andres Arrak.