Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Sirje Rank
- 23. jaanuar 2012 kell 7:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kreeka võlausaldajad tegid viimase pakkumise
Kreeka valitsusega võlgade osalist mahakandmist arutavad laenuandjad panid lauale oma viimase pakkumise, jättes nüüd Euroopa Liidu ja IMFi otsustada, kas see pakkumine vastu võtta, ütles erasektori laenuandjaid esindav Charles Dallara.
Rahvusvahelise Finantsinstituudi IIF direktor Dallara loodab, et IMF ja EL nõustuvad nende tingimustega, et vältida Kreeka pankrotti. Millised need tingimused on, Dallara ei täpsustanud, vahendas agentuur Bloomberg. Nii on täna, mil Brüsselis algab eurogrupi rahandusministrite kohtumine, kõneluste tulemus veel lahtine.„Ajaloolise vabatahtliku kokkuleppe elemendid on paigas,“ ütles Dallara. „Nüüd sõltub kõik Euroopa avaliku sektori ja muidugi IMFi reaktsioonist sellele ettepanekule.“Läinud aasta oktoobris nõustusid Euroopa valitsusjuhid ja Kreeka erasektori laenuandjad Kreeka võlgade osalise n.ö vabatahtliku mahakandmisega, et kergendada Kreeka võlakoormat 200 miljardi euro võrra. Eesmärk on kärpida võlakoormus tasemele, kus riik suudaks seda teenindada – 120%-le SKPst.Kokkulepe võlausaldajatega on eeltingimus Kreeka uuele abipaketile, mille mahuks on hinnatud 130 mld eurot. Raha on Kreekal vaja kiiresti, sest juba märtsis tuleb lunastada 14,5 miljardi väärtuses võlakirju.Osapooled on lähenemas kokkuleppele, kus Kreeka praegused võlakirjad vahetatakse uute pikaajalise tähtajaga kupongivõlakirjade vastu, mille intressimäär on 4-4,5% vahel, ütles agentuurile Bloomberg üks kõnelustest informeeritud isik. Ajaleht New York Times kirjutas eile, et IMF ja Saksamaa nõuavad madalamat intressimäära, 3% ringis.„Me oleme teelahkmel,“ ütles Dallara. „Kas valida vabatahtlik restruktureerimine. Alternatiiv on minna pankroti teed.“Eraldi küsimus on see, kui paljud laenuandjad on nõus sellise kokkuleppega liituma. Kreekale oleks vajalik, et kõik kreeditorid seda teeksid.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Google paneb Soome datakeskusesse veel ühe miljardi
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.