Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vabamüürlased ostsid kodu

    Eesti Vabamüürlaste Selts ostis endale kontoriruumid vastvalminud Tatari tänava korter-ja büroomajas. Hoone arendaja on Kiriku Varahaldus.

    Sümboolselt võtsid kristlased vabamüürlased oma tiiva alla, sest hoone arendaja on Kiriku Varahaldus.
    Kaks aastat tagasi tegi Eesti Vabamüürlaste Selts ajaloolise tehingu ning ostis tütarettevõtte kaudu lõpuks seltsile ruumid Tallinnas Tatari tänava vastvalminud äri-ja kortermajas. Selts oli oma kontorit otsinud juba ammu. Vaadates majandusaasta aruandeid selgub, et Vabamüürlaste Selts ostis läbi tütarfirma üle 700 ruutmeetri büroopinda vastvalminud äri-ja kortermajas Tallinnas Tatari tänav 25.
    Vabamüürlaste Seltsi kõneisik Paul Himma ütleb, et selts tõepoolest ostis 2010. aastal kinnisvarafirma Hiiram Kinnisvara ja selle kaudu kinnistu Tatari tänaval.„Oma ruumide soetamine oli seltsi ammune plaan, otsisime neid kaua ning lõpuks on see teostunud. Päris valmis ruumid veel pole, kuid tööd on lõpusirgel ja kevadel loodame sisse kolida,“ lausub Himma. Ta ütleb, et vabamüürlastel täitub taasiseseisvunud Eestis 20 tegutsemisaastat, kuid oma kontorit pole seltsil siiani olnud.  „Oleme käinud nagu kass poegadega ühest kohast teise. Lõpuks ometi on meil oma ruum, kus koos käia,“ räägib Himma. Ta lisab, et kindlasti tuleb ruumidesse ka nende enda raamatukogu.
    Hiiram Kinnisvara sõlmis Tatari tänava kinnistu ostu-müügi lepingu 2010. aasta oktoobris. Sama aasta lõpus müüdi firma Eesti Vabamüürlaste Seltsile.Hiiram Kinnisvara asutajad ja omanikud olid kuni 2010. aasta lõpuni, mil firma vabamüürlaste seltsile müüdi Toomas Sildmäe, Anti Oidsalu ja Tõnu Sepp.Äriregistri arhiivis asuvas Vabamüürlaste Seltsi dokumendikaustas on näha, et nii Sildmäe kui ka Oidsalu on seltsi juhtfiguurid. Oidsalu on olnud seltsi juhatuse liige, juhatuse esimehe asetäitja ning Sildmäe vanematekogu liige.
    Hiiram Kinnisvara 2010. majandusaasta aruandes seisab, et kinnisvara ostuhind on 10 236 973 krooni ehk 654 287 eurot, millest 2010. aastal tasuti 2 556 973 krooni ehk üle 163 000 euro. 2011. aastal tuleb ostuhinnast tasuda 7,68 mln krooni ehk ligi 491 000 eurot. Kinnistusraamatu järgi on kinnistul 455 000 euro suurune hüpoteek Swedbanki kasuks.
    Vabamüürlaste seltsiga ühe katuse alla muretses kontoriruumid ka hoone arendaja ehk EELK (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku) kinnisvarafirma Kiriku Varahaldus. Selle juhataja Mati Maanas selgitab, et maja on põhimõtteliselt valmis, osa kortereid ja bürooruume on müüdud, osa antakse rendile.„Müüsime osa korteriomandeid maha, kuna kirikul ju ehituseks raha polnud ning sellega katsime võetud laenud. Kirik jättis endale üüripinnad, mida välja rentida.,“ räägib Maanas.
    Tema sõnul müüsid nad Hiiram Kinnisvarale bürooruumid nn karbi seisundis.„See oli meie poolt vaadatuna hea tehing, kuna kindlasti on neil spetsiifilisi sisetöid ja meie ei pea nendega tegelema,“ lausub Maanas.Maja ehitas Fund Ehitus, lõpprahastaja oli Swedbank ning arendaja Kiriku Varahaldus.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kadri Mägi-Lehtsi: Tallinna ühendhaigla idee sisaldab nii riske kui võimalusi
Nelja haigla ühendamine Tallinnas on julge ja mitmeid muutusi kaasa toov samm, kuigi mitte päris agadeta, kirjutab Roche Eesti tegevjuht, Tööandjate Keskliidu tervishoiu töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Nelja haigla ühendamine Tallinnas on julge ja mitmeid muutusi kaasa toov samm, kuigi mitte päris agadeta, kirjutab Roche Eesti tegevjuht, Tööandjate Keskliidu tervishoiu töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Kaubanduse palga TOP: parim palk küünitab 7000 euro poole
Jaekaubanduse parima palga maksjad tegelevad kõik autodega, tabeli tipus on tänavu haagisemüüja Schmitz Cargobull Eesti, kus keskmine palk küündis peaaegu 7000 euroni.
Jaekaubanduse parima palga maksjad tegelevad kõik autodega, tabeli tipus on tänavu haagisemüüja Schmitz Cargobull Eesti, kus keskmine palk küündis peaaegu 7000 euroni.
Keskpankur: kui USA viivitab intressikärpega, peab Euroopa langetama veel rohkem
Kui USA jätkab oma range rahapoliitikaga ehk lükkab intressikärpeid kaugemale, siis peab Euroopa Keskpank suurema tõenäosusega enda intressimäärasid rohkem alandama, leiab eurotsooni rahapoliitik.
Kui USA jätkab oma range rahapoliitikaga ehk lükkab intressikärpeid kaugemale, siis peab Euroopa Keskpank suurema tõenäosusega enda intressimäärasid rohkem alandama, leiab eurotsooni rahapoliitik.