Neljamiljoniline hõlptulu

Artikkel

- Uudised
- Koit Brinkmann
- 26. märts 2012 kell 6:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Neljamiljoniline hõlptulu
Mullu suure käraga kütusepettuste tõkestamiseks vastu võetud vedelkütuse seaduses sisaldus auk, mis võimaldas maksupettureil teenida üle nelja miljoni euro hõlptulu.
Kui eelmisel kevadel hakkas kütusemüüjatele kehtima tagatiste süsteem, paistis, et kütuseturul tegutsevate käibemaksupetturite elu on väga keeruliseks muudetud. Õige pea avastasid kurikaeltest nupumehed seadusest aga uue pilu, mille kaudu voolas käibemaksuvaba kütus edasi. Uue skeemi järgi hakati aktsiisiladudest kütust suurtes kogustes väljastama omatarbeks. Kokku voolas nupumeeste kaudu sedasi üle 20 miljoni liitri kütust, mille pealt jäi riigile maksuameti hinnangul tasumata üle nelja miljoni euro käibemaksu.
Nimelt pole omatarbeks kütust soetaval firmal vaja omada registreeringut majandustegevuse registris ning sealt tulenevalt pole tal vaja ka rahalist tagatist.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna pearevidendi Riina Šamatauskase sõnul on alates eelmise aasta suvest omatarbeks väljastatud kütust kokku 20-le isikule, kellest vaid neljal on ameti hinnangul olemas omatarbe kasutus.
Ülejäänud kütus liigub varifirmasid kasutades edasi jaemüüjatele, tanklatele. Statoil Fuel & Retail Eesti ASi ärikliendiosakonna juhi Raimo Vahtriku sõnul on mitmel pool Eestis ja ka Tallinnas näha jaemüüjaid, kes ise mootorikütust maale ei too, aga on aasta algusest müünud bensiini ja diislikütust hulgihindadega võrreldaval tasemel.
Eesti Õliühingu tegevjuhi Toomas Saksa sõnul on aktsiisilaost omatarbeks väljaviidud kütuse müümine kuritegu, sest selleks võltsitakse dokumente ja jäetakse maksud maksmata.
Jaemüüjale pakubki seda kütust aga ahela järgmine lüli, juba täiesti korras dokumentidega ettevõte. Saksa sõnul on asja kurbloolisus selles, et kui üks jaemüüja seda odavamat kütust ei osta, ostab selle tema naabrimees ning see tekitab ebavõrdset konkurentsi. “Selles olen ma kindel, et Statoil, Neste ja Alexela kindlasti sellist kütust ei kasuta,” märkis ta.
Raimo Vahtriku arvates võib jaemüüjale, kes kahtlaselt odavat kütust ostab, juriidiliselt küll kõik korrektne olla, kuid küsimus on äriettevõtte eetikas. “Omanikud soovivad teeninda kasumit ja kahjuks on üldlevinud suhtumine, et riigile maksude tasumata jätmine on aktsepteeritav,” lisas Statoili ärikliendiosakonna juht.
Toomas Saksa sõnul võib üks neid kohti, mille kaudu liigub omatarbeks päris palju kütust, olla Ida-Virumaal Soldinas asuv kütuseterminal, mis kuulub advokaadibüroole Mullari & Koch. Äripäevale vihjati, et teine suurem seltskond, kelle kaudu omatarbeks väljastatud kütus alustab teekonda jaemüüki, võib olla Maardu järve vastas Petkami mahutipargis tegutsevad kütuseärimehed.
Pikemalt loe tänasest Äripäevast.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Energeetika
- Maksud
Hetkel kuum