Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Sirje Rank
- 29. märts 2012 kell 8:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Euroala tulemüür lähenemas 940 miljardile
Euroala riigid on valmistumas kokkuleppeks, mille järgi euroala päästefondide maht ehk n-ö tulemüür kerkiks vähemalt aasta jooksul 940 miljardile eurole, et vältida kriisi levikut.
Nii on kirjas homme Kopenhaagenis algava ELi rahandusministrite mitteametliku kohtumise lõppdokumendi algversioonis, vahendab agentuur Bloomberg.Tõenäoliselt otsustavad ministrid, et juulist jõustuval alalisel päästemehhanismil ESM, mille maht on 500 mld eurot, lastakse jõus olla paralleelselt ajutisest päästemehhanismist EFSF eraldatud abilaenudega, mille maht on praegu 200 mld eurot. Lisaks lubatakse tõenäoliselt 2013. aasta keskpaigani – mil EFSF tegevuse lõpetab – kasutada ka ajutise päästemehhanismi veel rakendamata vahendeid, mida on praegu 240 mld eurot. Seda erandjuhtudel, kui euroala valitsusjuhid nii ühehäälselt otsustavad, ning kui ESMi maht osutub ebapiisavaks, seisab dokumendis.Saksamaa kantsler Angela Merkel hoiatas sel nädalal, et Hispaania ja Portugal on hapras seisus. Ning tulemüüride tugevdamist on vaja ka selleks, et veenda G20 riike ja IMFi samuti Euroopale appi tulema. Viimased on valmis seda tegema vaid juhul, kui Euroopa esmalt ise oma panust abimehhanismidesse suurendab.Saksamaa keskpanga juht Jens Weidemann on kõrgemate tulemüüride suhtes skeptiline.Lisaraha võlakriisi ei lõpeta. "Nii nagu ei jõudnud taevasse Paabeli torn, ei küüni sinna ka rahamüür," ütles ta eile Londonis Chatham House'is. "Kui me seda aina kõrgemaks ehitame, tekivad meil maised piirangud, mis võivad tähendada "moonutusi, mis viivad tulevikus uute probleemideni".Lisaks ei muuda tulemüüri kõrgemaks ehitamine kohe seda raha kättesaadavaks. Selleks, et ESMi kogu 500 mld euro suurune maht käiku lasta, tuleb euroala riikidelt lisaks ESMi omapakitalile ka nõudmiseni kapital fondi saada.Võimalik, et kohtumisel otsustatakse ka ESMi sissemakseid kiirendada. Esimesed maksed on plaanis teha tänavu juulis ja järgmine makse oktoobris. Ülejäänud makseid võidakse samuti ettepoole tuua, mis tähendaks kahte makset 2013. aastal ja viimast sissemakset 2014. aasta esimesel poolel, vahendab Bloomberg eelpool nimetatud dokumendile toetudes.Kokkulepete tulemusel suudaks Euroopa teoreetiliselt elle aasta juulist vajadusel välja panna 500 mld eurose kolmeaastase abipaketi.Tulemüür peab olema usutav, ütles eile Saksamaa valitsuse pressiesindaja Steffan Seibert. Samas "on kahetsusväärne, et selles diskussioonis ei näi ükski number piisavalt suur olevat."Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.