Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tuline teleduell Prantsusmaal jättis favoriidi samaks
Prantsusmaa presidendikandidaatide kolmapäeva õhtul pea kolm tundi väldanud teleduell ei vähendanud sotsialist Francois Hollande’i võiduväljavaateid pühapäeval aset leidvas valimiste teises voorus.
Ootamatu südikuse ja kasvava enesekindlusega pareeris Hollande ametis oleva presidendi Nicolas Sarkozy rünnakud ja süüdistused, deklareerides vihase väitlusmaratoni lõpus, et prantslastel on nüüd selgelt valida – kas veel viis aastat sama poliitikat Nicolas Sarkozyga või uus kurss.
Viimased arvamusküsitlused on kõik Hollande’ile 6-8 protsendipunkti suurust edumaad näidanud ning ainus teledebatt oli Sarkozy viimane võimalus midagi mõjutada.
Hollande osutus aga vintskeks vastaseks, kes ei lasknud Sarkozyl profiiti lõigata ei oma kogenematusest riigiametis ega väidetavatest nõrkustest majandusprogrammis. Küsimusele, kuidas ta presidendina riiki valitseks, oli hästi ette valmistunud Hollande’il vastuseks nii pikk litaania, mis lõppeda ei tahtnudki. Muuhulgas on plaan presidendi palka 30% võrra kärpida.
Sarkozy suutis küll aeg-ajalt enam riigimehelikumalt mõjuda, rõhutades, et Prantsusmaa ei saa end sulgeda mujal maailmas toimuva eest, kuid üldmulje jäi pigem rivaali kasuks.
Hollande ründas teravalt Sarkozy ametiajal tehtut, heites ette tööpuuduse kasvu 12 aasta kõrgeimale tasemele, kaubanduskonto defitsiiti langemist ning aneemilist majanduskasvu. Samuti ei jäänud rõhutamata rikaste soosimine.
Sarkozy nõelas vastu, et Hollande’i poliitika oleks Prantsusmaa viinud samasugusesse olukorda nagu on täna Lõuna-Euroopa eesotsas Kreeka ja Hispaaniaga.
„Meie vahe on selles, et Teie tahaks vähem rikkaid inimesi ja mina tahaks vähem vaeseid inimesi,“ ütles Sarkozy.
„Teiega oli meil vaeseid rohkem ja rikkad olid rikkamad,“ tõrjus Hollande.
Suurema muutusena tahab Hollande kärpekuuri asemel esikohale seada majanduskasvu, plaanides riigi vahenditest juurde luua 210 000 töökohta ning asutada investeeringute rahastamiseks uue panga, ehkki avalik sektor moodustab juba praegu 56% SKPst.
Presidendiks saades on ta lubanud esimese visiidi teha Saksmaa kantslerile Angela Merkelile, öeldes läinud nädalal, et Saksamaal tuleb aru saada, et majanduskasv aitaks suure osa probleemidest lahendada.
„Kasv, jah, kuid mitte võlgade ja defitsiidi vähendamise arvelt,“ ütles Sarkozy, kes on plaaninud Prantsusmaa konkurentsivõime tõstmiseks šnitti võtta Saksamaal Gerhard Schröderi ajal läbi viidud reformidest.
Mõlemad plaanivad defitsiiti vähendada, Hollande’il tuleks oluline osa sellest makskoormuse tõstmisest.
Euroopast rääkides ründas Hollande Sarkozy’d, et too on Saksamaa diktaadile liiga allaheitlik olnud. Ühtlasi kinnitas ta kavatsust euroalal eelarvedistsipliini jõustav fiskaallepe ümber vaadata.
Sarkozy väitis vastu, et tihedam majanduskoostöö euroalal on olnud just Prantsusmaa panus ning et kogemusteta Hollande’il pole ettekujutust, kuidas Euroopas otsused sünnivad.
Angela Merkel kordas nädalavahetusel, et fiskaallepe ümbervaatamisele ei kuulu.
Kasvu ergutamisel tahab Hollande suuremat rolli Euroopa Keskpangale – muuhulgas peaks euroala alalisel päästefondil ESM olema juurdepääs keskpanga laenudele, ehkki pank mandaadi järgi valitsusi rahastada ei või. Samuti toetab ta euroala ühiste võlakirjade käibele laskmist.
Sarkozy arvates on keskpank kriisis toimunud „üsna edukalt“ ning mingeid ühiseid võlakirju Euroopa ei vaja.
„Kes muu neid võlakirju garanteerib kui Saksamaa ja Prantsusmaa?“ taunis Sarkozy, lisades, et oma võlgade kasvatamine teiste võlgade maksmiseks oleks vastutustundetu.
Kokku põrkasid presidendikandidaatide vaated ka tuumaenergeetika osas, kus Sarkozy ei suutnud mõista, miks tahab Hollande tuumaenergeetika osakaalu vähendades Prantsuse firmadelt nii olulist konkurentsieelist ära võtta nagu odav energia. Üksmeelt ei olnud ei Afganistani missiooni lõpetamise osas ega immigratsiooni teemadel, kus Sarkozy loodab rangust ilmutades paremast äärmusest toetushääli saada.
Debati järel tõdesid mitmed vaatlejad, et tugeva väitlejana tuntud Sarkozy’l ei õnnestunud oma vastast kõigutada.
„Nicolas Sarkozy näis veidi rööpast väljas,“ ütles Sarkozy biograaf Catherine Nay raadiokanalile Europe 1. „Ma olen pisut pettunud“.
Prantsusmaa tänane võlakirjamüük laabus aga tõrgeteta ning tootlused alanesid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.