Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuline teleduell Prantsusmaal jättis favoriidi samaks

    Prantsusmaa presidendikandidaatide kolmapäeva õhtul pea kolm tundi väldanud teleduell ei vähendanud sotsialist Francois Hollande’i võiduväljavaateid pühapäeval aset leidvas valimiste teises voorus.

    Ootamatu südikuse ja kasvava enesekindlusega pareeris Hollande ametis oleva presidendi Nicolas Sarkozy rünnakud ja süüdistused, deklareerides vihase väitlusmaratoni lõpus, et prantslastel on nüüd selgelt valida – kas veel viis aastat sama poliitikat Nicolas Sarkozyga või uus kurss.
    Viimased arvamusküsitlused on kõik Hollande’ile 6-8 protsendipunkti suurust edumaad näidanud ning ainus teledebatt oli Sarkozy viimane võimalus midagi mõjutada.
    Hollande osutus aga vintskeks vastaseks, kes ei lasknud Sarkozyl profiiti lõigata ei oma kogenematusest riigiametis ega väidetavatest nõrkustest majandusprogrammis. Küsimusele, kuidas ta presidendina riiki valitseks, oli hästi ette valmistunud Hollande’il vastuseks nii pikk litaania, mis lõppeda ei tahtnudki. Muuhulgas on plaan presidendi palka 30% võrra kärpida.
    Sarkozy suutis küll aeg-ajalt enam riigimehelikumalt mõjuda, rõhutades, et Prantsusmaa ei saa end sulgeda mujal maailmas toimuva eest, kuid üldmulje jäi pigem rivaali kasuks.
    Hollande ründas teravalt Sarkozy ametiajal tehtut, heites ette tööpuuduse kasvu 12 aasta kõrgeimale tasemele, kaubanduskonto defitsiiti langemist ning aneemilist majanduskasvu. Samuti ei jäänud rõhutamata rikaste soosimine.
    Sarkozy nõelas vastu, et Hollande’i poliitika oleks Prantsusmaa viinud samasugusesse olukorda nagu on täna Lõuna-Euroopa eesotsas Kreeka ja Hispaaniaga.
    „Meie vahe on selles, et Teie tahaks vähem rikkaid inimesi ja mina tahaks vähem vaeseid inimesi,“ ütles Sarkozy.
    „Teiega oli meil vaeseid rohkem ja rikkad olid rikkamad,“ tõrjus Hollande.
    Suurema muutusena tahab Hollande kärpekuuri asemel esikohale seada majanduskasvu, plaanides riigi vahenditest juurde luua 210 000 töökohta ning asutada investeeringute rahastamiseks uue panga, ehkki avalik sektor moodustab juba praegu 56% SKPst.
    Presidendiks saades on ta lubanud esimese visiidi teha Saksmaa kantslerile Angela Merkelile, öeldes läinud nädalal, et Saksamaal tuleb aru saada, et majanduskasv aitaks suure osa probleemidest lahendada.
    „Kasv, jah, kuid mitte võlgade ja defitsiidi vähendamise arvelt,“ ütles Sarkozy, kes on plaaninud Prantsusmaa konkurentsivõime tõstmiseks šnitti võtta Saksamaal Gerhard Schröderi ajal läbi viidud reformidest.
    Mõlemad plaanivad defitsiiti vähendada, Hollande’il tuleks oluline osa sellest makskoormuse tõstmisest.
    Euroopast rääkides ründas Hollande Sarkozy’d, et too on Saksamaa diktaadile liiga allaheitlik olnud. Ühtlasi kinnitas ta kavatsust euroalal eelarvedistsipliini jõustav fiskaallepe ümber vaadata.
    Sarkozy väitis vastu, et tihedam majanduskoostöö euroalal on olnud just Prantsusmaa panus ning et kogemusteta Hollande’il pole ettekujutust, kuidas Euroopas otsused sünnivad.
    Angela Merkel kordas nädalavahetusel, et fiskaallepe ümbervaatamisele ei kuulu.
    Kasvu ergutamisel tahab Hollande suuremat rolli Euroopa Keskpangale – muuhulgas peaks euroala alalisel päästefondil ESM olema juurdepääs keskpanga laenudele, ehkki pank mandaadi järgi valitsusi rahastada ei või. Samuti toetab ta euroala ühiste võlakirjade käibele laskmist.
    Sarkozy arvates on keskpank kriisis toimunud „üsna edukalt“ ning mingeid ühiseid võlakirju Euroopa ei vaja.
    „Kes muu neid võlakirju garanteerib kui Saksamaa ja Prantsusmaa?“ taunis Sarkozy, lisades, et oma võlgade kasvatamine teiste võlgade maksmiseks oleks vastutustundetu.
    Kokku põrkasid presidendikandidaatide vaated ka tuumaenergeetika osas, kus Sarkozy ei suutnud mõista, miks tahab Hollande tuumaenergeetika osakaalu vähendades Prantsuse firmadelt nii olulist konkurentsieelist ära võtta nagu odav energia. Üksmeelt ei olnud ei Afganistani missiooni lõpetamise osas ega immigratsiooni teemadel, kus Sarkozy loodab rangust ilmutades paremast äärmusest toetushääli saada.
    Debati järel tõdesid mitmed vaatlejad, et tugeva väitlejana tuntud Sarkozy’l ei õnnestunud oma vastast kõigutada.
    „Nicolas Sarkozy näis veidi rööpast väljas,“ ütles Sarkozy biograaf Catherine Nay raadiokanalile Europe 1. „Ma olen pisut pettunud“.
    Prantsusmaa tänane võlakirjamüük laabus aga tõrgeteta ning tootlused alanesid.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Reedel tehti kõige enam tehinguid Tallinna börsil
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.