Kuidas FB aktsia languselt teenida

Facebooki IPO on taas üks elav näide sellest, kuidas ühel juhul pank võidab ning teisel juhub võidab veelgi rohkem, kirjutab Fortune.

Kuigi börsile tuleku järgselt Facebooki aktsia kukkus ja tavainvestorid said kahju, siis Morgan Stanley ja teised IPO garanteerijad teenisid sotsiaalvõrgustiku aktsia languse pealt priskelt raha. Olukord oli lausa selline, et avalikkusele aktsiaid müüvad Morgan ja teised pangad teenisid seda rohkem, mida sügavamale aktsia kukkus.

"Meie hinnangul on Morgan teinud igati hea tehingu," ütles Fortune'ile üks IPOt garanteerinud panga töötaja. "Maine kõrvale jätta, pole Facebooki tehingud Morganile üldse halvad olnud," lisas töötaja.

IPO ekspertide sõnul on Morgan Stanley ja teiste garanteerijate käitumine tavapärane, kuigi ei ole väga hästi mõistetav väljaspool IPO-ringkondi ja Wall Streeti. Samuti pole kauplemine ühtegi seadust rikkunud ning see seisis isegi Facebooki IPO-prospektis.

Sellele vaatamata tõstatub suur hulk küsimusi faktist, et Morgan teenis kasumit Facebooki aktsia langusega. Firma on niigi USA Väärtpaberikomisjoni uurimise all koos teiste garanteerijatega ning investorid on samuti võtnud kohtutee jalge alla.

Kuidas siis Morgan Stanley teenis Facebooki aktsia languse pealt? Tüüpiliselt müüvad investeerimispankurid IPOga 15% rohkem aktsiaid kui neil tegelikult on. Facebooki puhul oli erinevuseks 63 miljonit aktsiat.

Aga kuidas nad saavad seda teha? Iga IPO korral on garanteerijatel võimalus osta firmalt veidi rohkem aktsiaid IPO hinnast veidi odavamalt. Kui aktsia hind pärast pakkumist tõuseb, saab garanteerija osta firmalt aktsiad, mis ta on juba lubanud investorile müüa, kuid mida ta reaalselt ei oma, ning teenida vahelt väikse kasumi. See on tavapraktika.

Kuid Facebooki puhul läks asi vastupidi - aktsia kukkus. Selle tulemusel õnnestus garanteerijatel osta need puudu olevad aktsiad kokku mitte firmalt, vaid hoopis madalama hinnaga turult. Tekkis efekt, kus garanteerijad olid aktsias lühikesed.

Ja nagu lühikeseks müügi puhul tavaline on, mida madalama hinnaga sa aktsiad tagasi ostad, seda rohkem kasumit sa teenid. Morgan Stanley oli IPO peamine garanteerija, teenides seega ka suurima kauplemiskasumi.

Väljastpoolt on võimatu öelda, palju Morgan Stanley teenidas. Aktsia hind sulgus teisipäeval 31 dollari peal. Kui Morgan ja teised pangad oleksid ostnud tagasi iga aktsia, mille nad müüsid, oleksid nad kollektiivselt teeninud ligemale 450 miljonit dollarit. See on lisaks sellele 170 miljonile dollarile, mis läks IPO tasudena garanteerijate vahel jagamisele ja millest suurema osa sai Morgan.

Reaalselt jäid suurpangad ilmselt 450 miljonist kaugele. Paljud on spekuleerinud, et garanteerijad võisid esimesel päeval osta aktsiat 38 dollariga, et hinnataset hoida. Iga tehing selle hinna juures oleks tähendanud kauplemiskahjumit.

Üks IPOga kursis olija ütles Fortune'ile, et Morgani kauplemiskasum tuli kuskil 100 miljoni dollari juurde, mis päevateenistuse kohta pole üldse halb.

Kõigile, kes tegutsevad väljaspool Wall Streeti, tundub see ilmselt ilmsuure huvide konfliktina. Kõigest päevad enne IPOt nõustus Morgan lubama Facebookil müüa esialgsest rohkem aktsiaid. Juba see lõi osalise eelduse aktsia languseks ja Morgani vaheltkasuks.

Wall Street mõistagi seda samamoodi ei näe. Isegi Facebooki IPO prospektis oli kirjas, et garanteerijad võivad müüa rohkem aktsiaid kui nad on kohustatud IPO käigus ostma, luues sellega lühikese positsiooni.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California