Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Balti riikide edus oli osa ka õnnel

    Danske Banki peaökonomist Lars Christensen ei tõtta Balti riikide kriisirohtu eeskujuks seadma, öeldes, et suurt osa kiires toibumises etendas õnn.

    „Ma olen üsna skeptiline selle idee suhtes, et (Balti riigid – toim.) võiksid olla mingiks mudeliks,“ ütles Christensen. „Suurt osa etendas õnn. Asjaolu, et nendel riikidel on tihedad finantssidemed Skandinaaviaga. Balti riikide valitsuste kreedo on olnud, et kärbetele ei ole alternatiivi. Kuid vaja on ka toetust ekspordi- või finantssektorist ning neil on olnud mõlemat.“
    Christenseni sõnul etendab geograafiline asend väga suurt rolli.
    „Kui võrrelda Balti riike Bulgaariaga, mis on läbi teinud sarnase kärpekuuri ega ole kaugeltki samal määral toibunud, siis on selle juures ainult üks reaalne erinevus – see, kes on su naabrid,“ ütleb Christensen.
    Läti väliskaubandusest läheb 70% Põhjamaadesse, Saksamaale, Poola ja Venemaale, mille kõigi majandus kasvab. Bulgaaria naabriks on Kreeka.
    Sarnased argumendid, et Balti riikidel on olnud õnne, kõlasid ka läinud nädalal IMFi ja Läti keskpanga konverentsil, mis lahkas Balti riikide kriisikogemust.
    Lisaks asukohale piirkonnas, kus naabriteks ja peamisteks kaubanduspartneriteks on kasvava majandusega riigid, tõsteti esile ka „sõbralikke panku“. Selles kontekstis, et erinevalt paljudest teistest Lääne-Euroopa riikidest, mis on „käsutanud“ oma pangad välismaalt koju, sundis Rootsi valitsus oma riigi panku Balti riikides püsima, ütles konverentsil Rootsi rahandusminister Anders Borg. Riik omalt poolt toestas panku kriisi kõige tumedamal tunnil 1,5 miljardi Rootsi kroonise abipaketiga.
    Teiseks oli oluline Balti riikide kärpekuuri ajastus – alustades esimesena, jõudsid Balti riigid kärped ära teha ajal, mil muu Euroopa valitsused laenurahaga alles oma majandusi stimuleerida üritasid.
    Ja kolmandaks – ei saa maha vaikida Euroopa Liidu struktuuritoetusi, mille kasutamist kiirendati ning mis kriisi ajal moodustasid väga olulise stiimuli Balti riikide majandusele.
    Samas – nagu märkis IMFi juht Christine Lagarde, on Balti riikide kogemuses ka rida universaalsemat laadi õppetunde, mida ei saa üksi õnne arvele kirjutada. Neist oleks õppida küll.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mait Palts: Eesti pealinn hakaku ettevõtjatega ühte jalga käima
Tallinna uus võim peaks looma püsiva koostöövormi pealinnas tegutsevate ettevõtjatega, kirjutab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tallinna uus võim peaks looma püsiva koostöövormi pealinnas tegutsevate ettevõtjatega, kirjutab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Rootsi majandus kahanes esimeses kvartalis ootamatult
Rootsi sisemajanduse koguprodukt kahanes esimeses kvartalis varasema kvartaliga võrreldes 0,1 protsenti ja eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,1 protsenti, teatas riigi statistikaamet.
Rootsi sisemajanduse koguprodukt kahanes esimeses kvartalis varasema kvartaliga võrreldes 0,1 protsenti ja eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,1 protsenti, teatas riigi statistikaamet.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.