Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kosmoseteadlane: suur ebaõnn algab detailidest
Suur ebaõnnestumine algab detailidest, rääkis rahvusvahelise kosmoseülikooli õppejõud ja 50aastase kosmoseprojektide kogemusega Bernd Madauss Pärnu juhtimiskonverentsil.
Ta tõdes, et rakettidega seotud ebaõnnestumistel on Euroopas pikk ajalugu, kuigi viimastel aastakümnetel on tulemused oluliselt paranenud.
Madauss meenutas, et 1960ndatel ebaõnnestusid lubamatult paljud kosmoseprojektid. "Tegemist polnud rahvusvahelise programmiga, vaid riikide koostööga ja probleemid tekkisid kas või kokkulepitud ühise keele puudumisest. Näiteks Itaalia ja Saksamaa koostöös kasutati tehnika ühendamiseks tähestiku põhjal nimetatud pistikuid, mõtlemata, et saksa ja itaalia tähestik pole identsed," jutustas ta.
Üks olulisemaid õppetunde sellistest ebaõnnestumistest on Madaussi jaoks olnud topeltkontroll. Kontrollnimekirjad on vältimatud tööriistad, sest vead detailides võivad olla jaburad, ent hävitada miljonite dollarite väärtuses tehtud tööd.
"Näiteks ühel juhul kirjutati vale tarkvara. See tundub lihtsalt uskumatu! Ent veelgi kurioossem näide on see, kuidas koristaja unustas kord oma lapi raketi mootorisse," loetles Madauss aja jooksul ette tulnud vigu.
Teadlane tõmbas ka hulga paralleele kosmoseprojektide ja ettevõtete juhtimise vahel. "Olenemata organisatsiooni suurusest ja tugevusest ei ole keegi haavatamatu. Eriti keeruline on tegutsemine valdkonnas, kus tehnoloogia või väliskeskkond muutub väga kiiresti. Peamine on saada probleemidele jaole õigel ajal. Kõigel siin maailmas on elutsükkel. Oluline on kasutada projektide puhul kontrollpunkt,e veendumaks, et liigutakse õiges suunas," rääkis Madauss Pärnus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.