Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TÜ rektor: 1990ndatel kinni makstud diplom pole tõeline kõrgharidus

    Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul pole 1990ndatel kinni makstud diplom tõeline kõrgharidus.

    Osal rahvast on usk, nagu oleks 1990ndatel kinni makstud diplom tõeline kõrgharidus, märkis ta Pärnu juhtimiskonverentsil ebaõnnestumistest kõneldes. Samuti võib tema sõnul ebaõnnestumise alla lahterdada suurenenud haridusliku kihistumise, mis prognooside kohaselt jätkub ka tulevikus.
    "See pole vaid Eesti fenomen. Rahvusvahelise tendentsina saavad kõrghariduse need lapsed, kelle vanematel on samuti kõrgharidus. Eesti omapära on veel lisaks, et tudengid pärinevad järjest vähematest koolidest," loetles Kalm meie hariduse ohukohti.
    Ta tõi välja ka selle, et kõrgharidus on Eestis inimese sissetuleku seisukohalt vähese lisandväärtusega. "Meie kõrgharidus pole eraldiseisev saareke, vaid mõjutatud suurematest trendidest. Globaalselt on kõrgharidus ühe rohkem muutumas massihariduseks. Drastilised kasvud on oodatavad Aasias. Teine oluline trend on, et suur osa haridusest maailmas kolib internetti, eriti teoreetilised ained. Küsida, milliseid erialasid kaugemas tulevikus vajatakse, on tänamatu ülesanne. Ajalugu on näidanud, et tuleviku tööturu vajadusi on väga raske ette ennustada," märkis Kalm.
    Ülikooli rektor viitas USA presidendi Franklin D. Roosevelti nõustajate kogule, mis ei osanud 1937. aastal ette näha arvutit, laserit, tuumaenergiat ega antibiootikume. "Ometi muutsid need kõik oluliselt nõudmisi kõrgharidusele," rääkis Kalm hariduse trendide olulisusest.
    Samuti tõi ta välja, et paljud keerulised otsused vajavad ka tulevikus langetamist. "Rasked küsimused Eesti kõrghariduse tuleviku seisukohalt on eestikeelse kõrghariduse konkurentsivõime võrreldes inglisekeelsega. Magistri- ja doktoriõpe liigub ilmselt paratamatult üha rohkem inglisekeelseks. Nišierialasid hakatakse tõenäoliselt üha rohkem omandama välismaal," sõnas rektor.
    Kalmu sõnul ei teadvustata tihti eestikeelse kõrghariduse säilitamise hinda. "Demograafiliste muutuste tõttu on meil vähem 18aastaseid lähematel aastatel peale tulemas. Kui nüüd kõik neist tuleks ülikooli, siis kes teeb ära kõrgharidust mitte nõudvad tööd? Liiga ranged immigratsioonireeglid võivad osutuda probleemiks. Tahame tuua siia välisüliõpilasi väljastpoolt Euroopa Liitu, aga ei taha neil lubada siin töötamist peale hariduse omandamist," rääkis ta.
    Tartu Ülikooli värske rektor tõdes Pärnus juhtimiskonverentsil, et ülikoolid kipuvad olema nende organisatsioonide hulgas, kes armastavad väita, et nad ei ebaõnnestu. Valdkonniti on kindlasti ka ülikoolid ebaõnnestunud, kuid olulisem oleks arutleda ebaõnnestumiste üle kõrghariduses tervikuna, märkis Kalm.
    "Tervikuna on Eesti kõrgharidusel läinud väga hästi, eriti arvestades kui väike on meie keeleruum ja rahvas. Meil on ka keskmisest parem võime reformida kõrgharidust, eriti võrdluses saatusekaaslastega endisest idablokist. Siin üldiselt saadakse muutuste vajadusest aru," rääkis ta.
    Kalm soovitas rõõmu tunda ka selle üle, et enamik meie kõrgharidusest põhineb teaduslikul käsitlusel, mis ei olegi kõikjal maailmas nii enesestmõistetav.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.