Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- 20. november 2012 kell 21:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Riho Unt: palgatõusuks pole vajadust
Otsest palgatõusu vajadust tegelikult pole, kuna inimesed ei lähe lihtsalt ära, kui palk ei muutu, ütles SEB Panga juht Riho Unt. “Ettevõtjate käsi on käinud paremini, nad on viimasel ajal suutnud raporteerida kasumitest ning töötajad tunnevad, et ettevõtjatel oleks aeg natukene nendega seda edu jagada,” põhjendas ta Saarte Häälele, miks palgatõusu oodatakse.
Samas on seis pangajuhi sõnul ettevõtjate jaoks mõnevõrra keeruline, kuna nähakse kaugemale ja teatakse, et majanduskonjunktuur hakkab vaikselt taas alla liikuma. “Kui nüüd hakata puhvrit jagama töötajatega, siis pärast võib olla väga raske seda jälle ümber pöörata,” selgitas Unt, lisades, et palkade langetamist pole siiski karta.SEB juht on seda meelt, et Eesti elanike palgaootused pigem ei täitu, küll võib paiguti olla mõningast väikest tõusu, aga kindlasti mitte nii nagu buumi ajal, kui palk tõusis näiteks kümme protsenti korraga.Undi seisukoht sarnaneb ka eile avalikustatud SEB värske majandusprognoosiga. SEB tõstis 2012. aasta kasvuprognoosi seniselt 2,5%-lt 3,1%-le, kuid järgmise aasta ootused jättis samaks ehk 3,3% tasemele. Ülejärgmisel aastal ootab SEB Eesti majanduskasvuks 4%. “Mõningane majanduse elavnemine Eestis jätkub, kuid pikemaajaliselt oleme ettevaatlikud ega prognoosi palju kasvu kiirenemist,” ütles SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.Eurotsooni väljavaated sombused. Arumäe sõnul on kahel järgneval aastal eurotsooni väljavaated jätkuvalt sombused ja mured hiilivad ligi Eesti peamistele ekspordipartneritele. “Põhjamaade nõrkuseks on kehv ekspordi taastumine, maailmamajanduses toimuv on mõjutanud ka meie peamisi ekspordipartnereid,” märkis Arumäe.Ta märkis, et eurokriis pole viimasel ajal enam nii terav, ja seda tänu Euroopa Keskpanga meetmetele, mis on kriisilt akuutsust maha võtnud. Vaatamata keskpanga toetustele jätkuvad Arumäe sõnul aga Euroopas negatiivsed arengud: tööturu olukord on nõrk ja inflatsioon püsib suhteliselt kõrge.“Eurotsoonis oodatakse alles 2014. aastal taastumist, mis peaks saama tuge USA majanduse taastumisest,” selgitas Arumäe.Ebakindlus suurem kui masu ajal. Tarkinvestori juht Kristjan Lepik peab majanduse väljavaateid samuti ebakindlaks. “Juba 2008/2009 kriisis oli palju närvilisust ja ebakindlust. Praegu saame öelda, et ebakindlus on suures osas alles jäänud. Paljud majandustegelased leiavad, et selgus tuleviku suhtes on praegu veel väiksem kui masu ajal,” vahendas portaal raamatupidaja.ee Lepiku eelmisel nädalal raamatupidamisettevõtete liidu konverentsil peetud ettekannet.Lepiku sõnul saab olukorra plusspoolele kirjutada Eesti majanduse paindlikkuse, mis on suurem kui teistes Euroopa riikides. “Ettevõtte juhtkonnale on suur väljakutse olla pidevas muutumisvalmiduses,” sõnas Lepik.Lepik rääkis, et Eestis on eksport praegu oma lae saavutanud, aga sisenõudlus võib veel kasvada. Ta rõhutas, et Eesti ettevõtetel on vaja tõsta oma kasumlikkust. “Töötajatel on juba piisavalt teadmisi, aga me pole kasumlikud, äritegevuses on palju õhku sees, seega rentaablus on madal,” ütles Lepik.- Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.