Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Kristi Malmberg
- 29. aprill 2013 kell 15:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Eesti tarbija suhtub reisi ostmisse tuulepäiselt
Tarbijakaitseamet korraldas turismimessil Tourest 2013 inimeste seas küsitluse, mille eesmärk oli teada saada, millele inimesed reisi ostes tähelepanu pööravad. Tulemustest selgus, et lausa 35 protsenti vastanutest loeb pakettreisilepingust vaid neid punkte, mis neile huvi pakuvad.
Kuigi suur hulk inimesi ei loe läbi pakettreisilepingut, siis 58 protsenti vastanutest teeb seda siiski, teatas tarbijakaitseamet. Selgus ka, et peaaegu 40 protsenti vastanutest ei tee endale selgeks, kuidas probleemide tekkimisel neid lahendada. Välja selgitatakse üksnes reisi väljumisega seonduvate probleemide lahendamise kord.Üllatusena tuli välja, et üle 13 protsendi vastanutest ei pea vajalikuks reisi eest tasumisel küsida makset tõendavat dokumenti, kuid võtavad selle vastu, kui see neile antakse. Kui meenutada eelmise aasta kahte maksejõuetust (Balt Travel Agency ja Panda Travel), siis peamiseks põhjuseks, miks tarbijad reisi eest makstud raha tagasi ei saanud oli see, et reisi ostmise tõendamiseks puudus neil makset tõendav dokument. Küsitlusest selgus, et vanemaealised inimesed ei võta üldse makset tõendavat dokumenti, kuna nad usaldavad ettevõtjat. Peale reisi eest tasumist ei võta tšekki 50–64 aastastest vastajatest ligi seitse protsenti ja 65–74 aastastest vastanutest 12,3 protsenti. Ilma makset tõendava dokumendita ei ole võimalik vajadusel tarbijakaitseametil inimest aidata tõendite puudumise tõttu.Enne reisile minekut peab tarbija saama reisikorraldaja sihtkoha riigis oleva esindaja kontaktid. Seda asjaolu paraku 14 protsenti vastanutest ei teadnud. Siiski 76 protsendil on kontaktandmed olemas olnud.Üle 24 protsendi vastanutest ei kontrolli üldse reisifirma tausta, kuna nad usaldavad reisifirmat. Üle poole vastanutest otsib ettevõtte kohta infot ainult tarbijakaitseameti kodulehelt ja foorumitest. Vähem kui 20 protsenti kasutab taustauuringuks lisaks eelpool mainitule ka majandustegevuse registrit (MTR). Reisifirma tagatist kontrollib ligi veerand vastanutest vaid siis, kui selleks aega on.Küsitluse tulemustest lähtuvalt võib öelda, et Eesti inimesed suhtuvad reisi ostmisesse küll ettevaatusega ning pigem kontrollivad neile antud infot, kuid ei saa väita, et nende teadlikkus oleks väga kõrge. Seetõttu peab tarbijakaitseamet vajalikuks tarbijate teavitamist ka edaspidi.Küsitlusele vastas kokku 582 inimest, kellest 106 olid vene keelt ja 476 eesti keelt kõnelevad.Tourestil korraldatud küsitlusega sarnast testi saab igaüks täita ka tarbijakaitseameti Facebooki lehel, kus saab kaheksale küsimusele vastates välja selgitada oma reisiostja tüübi. Testi eesmärk on panna inimesi mõtlema selle üle, mida nad reisi ostes tavaliselt silmas peavad. Tulemuse juures annab amet näiteks veidi hooletule reisijale nõuandeid, mida teha, et tema unistuste reis edaspidi kindlasti õnnestuks.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.