Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Indrek Kald
- 29. oktoober 2013 kell 15:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kaspersky: firmad ei investeeri piisavalt IT turvalisusesse
Andmeturbefirma Kaspersky Lab teatel ei investeeri ettevõtted piisavalt IT-valdkonna turvalisusesse.
60% spetsialistidest, kes võtavad vastu infotehnoloogia valdkonna otsuseid, on arvamusel, et nende ettevõte ei eralda IT-turvalisuse poliitika väljatöötamiseks piisavalt raha ega aega. Sellest tulenevalt on vähem kui pooled ettevõtted veendunud, et küberohtude ennetamise protsesside korraldus ja süstemaatilisus on heal tasemel.Sellisele järeldusele jõudsid eksperdid, tuginedes uuringule Global Corporate IT Security Risks 2013, mis viidi äriringkondade esindajate seas läbi sõltumatu agentuuri B2B International poolt koostöös Kaspersky Labiga.Eriti keeruline on olukord haridussfääris, kus ainult 28% organisatsioonidest on veendunud, et nende investeeringud IT-kaitsesse on küllaldased. Samas vaid 34% maailma riigi- ja kaitseasutustest väidab, et neil on piisavalt aega ja vahendeid IT-turvalisuse poliitika väljatöötamiseks."Järelikult riskib ülejäänud kaks kolmandikku asutustest pidevalt sellega, et nende riikliku tähtsusega konfidentsiaalne teave võib kaduma minna," teatas Kaspersky.Samal ajal võib üksnes mobiilseadmete IT-turvalisuse poliitika juurutamine vähendada tunduvalt ettevõtte võrgus kasutatavate nutitelefonide ja tahvelarvutitega kaasnevaid riske.Sama uuring näitas, et pea pooled ettevõtteist ei rakenda selliseid küberohtude vastase kaitse meetmeid. Isegi neis organisatsioonides, kus mobiilseadmete IT-turvalisuse poliitikat rakendatakse, pole ressursse piisavalt: pooled ettevõtetest märkisid, et eraldatud vahenditest ei piisa, ning 16% kaebasid, et nad ei saa täiendavaid vahendeid kaitsesüsteemi edasiarendamiseks.Uuringu tulemuste kohaselt on 91% ettevõtteist puutunud viimase 12 kuu jooksul kokku vähemalt ühe välise küberturvalisuse intsidendiga ning 85% on kannatanud sisemiste vahejuhtumite pärast.Sellised intsidendid võivad lõppeda reaalsete rahaliste kahjudega ja mainekahjuga. Seejuures võivad kahjud olla tunduvalt suuremad kui IT-turvalisuse süsteemi jaoks tehtavad kulutused, mis aitaksid ennetada andmete kaotsiminekut, teenuste peatumist ja muid ette planeerimata kahjusid, teatas Kaspersky.Tõsine küberturvalisuse intsident läheb suurettevõttele keskmiselt maksma 470 000 eurot, keskmise või väikese suurusega ettevõte võib kaotada IT-turvalisuse probleemi tõttu kuni 36 000 eurot. Edukas ja täpselt sihitud rünnak organisatsiooni vastu võib kokkuvõttes kaasa tuua rahalisi kahjusid suurusjärgus kuni 1,74 miljonit eurot.Sellele vaatamata ei teadvusta paljud organisatsioonid IT-riskide kogu tõsidust. Nagu uuringu käigus selgus, arvab veerand ettevõtetest siiamaani, et küberturvalisuse intsidendid on "midagi niisugust, mis juhtuvad teistega". Siiski on sellise arusaama pooldajate arv eelmise aastaga võrreldes langenud.Teine probleem seisneb selles, et 28% organisatsioonidest on ekslikul arvamusel, et infoturvalisuse tagamiseks vajalikud kulutused ületavad märkimisväärselt potentsiaalseid riske ja kaotusi.- Hetkel kuum
Seotud lood
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.