"Raha otsides" Bakuu moodi

Kuigi Bakuu-afääri kriminaalasjas kuuluvad tõendamisele eelkõige investeeringu saamise asjaolud, mitte raha kasutamine, tuleb päevavalgele üha uusi kummalisi detaile raha liikumise käänulises teekonnas.

Ruubel on Bakuu-projekti investoreid koondava Võlakirjainvestorite OÜ juhatuse liige, emissiooni toimumise ajal nõustas ta projekti suurimat investorit Marcel Vichmanni. Võlakirjainvestorite OÜ omab ligi 99% pankrotistunud emitendist Seaside Reasidence Baku OÜ (SRB), kus varem toimetas investeerimiskelmuses süüdistatav Erki Piirsalu. Viimati ostis Võlakirjainvestorite OÜ SRB pankrotipesast 100 000 euroga Aserbaidžaani ettevõtte Delta Land LLC, kuigi tehingu lõplik vormistamine venib. Ruubeli sõnul osteti Delta Land selleks, et saada lõplikult teada, kuhu investorite raha kadus.

Seni kogutud info põhjal puudus Delta Landil igasugune ametlik majandustegevus. Samas sõlmiti selle ettevõtte kaudu Aserbaidžaanis maa ostu-müügi ja rendilepinguid, ilmneb dokumentidest, mis olevat praegu Delta Landi esindava Aserbaidžaani advokaadi käes. Ruubeli sõnul on tema näinud aserbaidžaanikeelseid lepingute koopiaid, kuid pole näinud originaaldokumente. Ka ei osanud ta öelda, kas lepingud on võltsitud või mitte, kuigi ta väljendas kohtus oma kahtlust, et tegemist võib olla võltsitud dokumentidega.

Lepingud puudutavad nn asendusmaid ehk mitte emissiooniprospektis ostmiseks ette nähtud ühte suurt maatükki, vaid erinevaid maatükke, mis väidetavalt osteti või renditi algselt osta lubatud maa asemel. Ruubeli sõnul ei pärine viidatud lepingud Delta Landi eelmiselt juhatuse liikmelt, vaid kelleltki kolmandalt isikult.

Kõnealused lepingud, eeldusel, et need pole võltsitud, on aga väärtusetud ja kehtetud, on Ruubeli sõnul suuliselt ja kirjalikult kinnitanud Delta Landi esindav Aserbaidžaani advokaat, samuti sealne kohaliku omavalitsuse juht. Väidetavad maade ostu-müügi ja rendilepingud olevat nimelt sõlmitud ilma enampakkumiseta, viimast aga nõudnuks tehingute ajal kehtinud seadusandlus.

Ruubeli sõnul on ta tuvastanud, et nende nn asendusmaade ostmiseks tasuti Aserbaidžaanis kohalikule omavalitsusele riigilõivu. Seega on vähemalt osa emissiooniga kogutud rahast Aserbaidžaani tõesti jõudnud.

Lõviosa emissiooniga kogutud miljonite eurode saatus on aga teadmata. Investorite kontrolli alla liikunud SRB pangaülekannetest on Äripäeva andmetel selgunud, et SRB kontolt liikus pea kogu emissiooniga kogutud raha ehk üle 13 miljoni euro lühikese aja jooksul pärast emissiooni USAs registreeritud offshore-firma Law Firm BM LLC arvelduskontole Läti Parex Bankas.

Aserbaidžaanis tegutses nimetatud varifirmaga peaaegu identse nimega advokaadibüroo BM Law Firm LLC, kes oli eestlaste Bakuu-projektile Gildi poolt valitud õigusnõustaja ning hilisem Delta Land LLC väidetav abiline. Mõlema pea samanimelise firma (Law Firm BM ja BM Law Firm) nimel tegi tehinguid üks ja sama Aserbaidžaani advokaat. Investoritele on väidetud, et USA offshorest liikus raha edasi Aserbaidžaani advokaadibüroosse ning sealt sularahas edasi maadega seotud tehinguteks.

Ruubel meenutas kohtus, et käis nimetatud Aserbaidžaani advokaadibüroos raha saatust uurimas ja büroo töötajad selgitasid talle lahkelt, et büroole laekunud raha anti valdavalt samas büroos kohapeal sularahas edasi neile, kellele kliendi poolt kästi anda. Tõestada pole suurte summade sularaha liikumist muidugi ilmselt võimalik.

Süüdistatava Erki Piirsalu advokaadi Aadu Lubergi küsimusele, kas Bakuu-projekt oli algusest peale petukaup või hoopis ebaõnnestunud emissioon, vastas Ruubel, et tema arvates oli tegemist suures osas pettusega. Suures osas selles mõttes, et teatud summa raha jõudmine Aserbaidžaani riigilõivudeks on kinnitust leidnud. Samas nentis Ruubel, et selleks, et pettust varjata, võidaksegi teha ka midagi reaalset.

Harju maakohtus käib kohtuprotsess Gildi Bakuu-afääri kriminaalasjas, kus investeerimiskelmuse süüdistus on esitatud projekti ühele juhile Erki Piirsalule, kelmusele kaasaaitamises Gild Bankersi endistele partneritele Tõnis Haavelile ja Šarunas Skyriusele, samuti Haaveli äripartnerile Harles Liivile. Lisaks sai süüdistuse GILD Financial Advisory Services, kes oli emissiooni korraldaja.

Gild kogus juulis 2007 kinnise võlakirjaemissiooniga üle 12 miljoni euro, et osta Aserbaidžaanis Bakuus 147 hektarit maad, kehtestada detailplaneering, ehitada välja infrastruktuur ning siis maa maha müüa. Paraku ei saanud investorid oma raha tagasi, rääkimata kasumist.

Tsiviilhagi on kriminaalmenetluses esitanud enam kui 30 kannatanut, äpardunud investeeringus osalesid teiste seas Hans H. Luik, Olari Taal, Enn Veskimägi ja Marcel Vichmann. Neist suurima kaotuse on kandnud Vichmann ja Luik, esimene nelja ja teine kolme miljoni euroga.