2014 - Euroopa suurim risk pole enam finantsturg

Sirje Rank 02. jaanuar 2014, 13:02

 Euroopa suurimad riskid pole enam finantsturgudel, vaid ühiskonnas, hoiatab Londoni majanduskooli professor Paul De Grauwe, kui Euroopal seisab ees oluline valimisaasta.

Akuutse kriisi ja euro kollapsi ohu on Euroopa Keskpanga otsustav tegutsemine koos liikmesriikide jõupingutustega tõrjunud ning läinud aasta suvest kasvab euroala majandus jälle.

Kasvu tempo on aga liiga kidur - prognooside järgi alanud aastal vaid 1% -, et Euroopa rekordilist tööpuudust vähendada. See paneb rahva kannatlikkuse raskemas majandusseisus Euroopa riikides tõsiselt proovile.

"Stagnatsiooni sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed on prognoosimatud, kuid meil tuleb neid tõsiselt võtta," ütles De Grauwe ajalehele Wall Street Journal. "Riskid ei ole praegu enam finantsturgudel, vaid ühiskonnas."

Poliitiline stabiilsus on habras nii Kreekas, mis on esimesel poolaastal Euroopa Liidu eesistuja riik, kui ka Itaalias, mis hoiab Euroopa tüüri eesistujariigina aasta teisel poolel. Maikuus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel prognoositakse senisest suuremat edu ELi ja eurovastastele, kes Prantsusmaa Rahvusrinde juhi Marie Le Peni ja Hollandi Vabaduspartei loonud Geert Wildersi eestvedamisel üritavad oma ridu parlamendis üheks rusikaks koondada.

Soome president Sauli Niinistö tegi neist valimistest oma uusaastakõne ühe keskse teema, rõhutades, et nii nagu Esimene maailmasõda, millest tänavu möödub 100 aastat, mõjutas Soome saatust, sõltub väikeriigi käekäik tänagi arengutest kogu Euroopas.

"Kevadised valimised Euroopa Liidus ei ole sugugi vaid Euroopa poliitika - need kujundavad Soome tulevikku," ütles Niinistö, ärgitades valimiste eel ausale debatile, mis ei unustaks tunnistada, miks Euroopa Liit üldse olemas on. Et selle põhiolemus on kaitsta inimese põhivajadusi ja -vabadusi. "See ei või jääda bürokraatiamasina või liikmesriikide kitsaste erihuvide varju," ütles Niinistö.

Kataloonlased Hispaanias ja šotlased Suurbritannias hääletavad aga alanud aastal hoopis võimaliku iseseisvumise üle. Uusaastakõnes hoiatas Suurbritannia peaminister David Cameron, et referendumi tulemus saab olema kaalukaim otsus, mida Šotimaal kunagi langetada on tulnud. "See hääletus ei puuduta vaid lähiaastaid, see on hääletus, mis võib muuta meie riiki igaveseks," ütles ta.

Euroopa majanduskasvu väljavaated sõltuvad paljus panganduse tervise ja ühtse finantsturu taastumisest. Financial Times kirjutas investeerimispanga Goldman Sachs analüüsile viidates, et siin on Euroopa Keskpanka saatnud vaid osaline edu. Riikide jaoks, mille majandus enim madalaid intressimäärasid vajaks, nagu Hispaania või Itaalia, püsib laenuraha hind jätkuvalt kõrge. Goldman Sachsi indikaator euroala riikide intressivahede mõõtmiseks lõi mullu mais rekordi 4,7 protsendipunkti tasemel. Oktoobriks, mis on viimane kuu, mille kohta andmed olemas, oli see alanenud 3,7 protsendipunktile.

"Me oleme Euroopas olulistest raskustest üle saanud ja finantskriisi akuutne faas on seljataha jäänud. Kuid finantsturgude toibumise protsess on aeglane ja kõhklev," ütles lehele Goldman Sachsi Euroopa piirkonna ökonomist Huw Pill, kes varem töötas Euroopa Keskpangas. Kui nii suurte vahedega killustatus püsib, tekib ühel hetkel küsimus, kas ühtne rahapoliitika üldse toimibki.

Riskikoht on euroalal ka kõrgest tööpuudusest ja kärpekuurist aeglustunud inflatsioon, mis Kreekas on juba deflatsiooniks muutunud. See teeb võlakoorma rängemaks.

Suured lootused euroala ühtse finantsturu taastamiseks on seotud pangandusliidu käivitumisega. Selle aasta sügisest alustab Euroopa Keskpank euroala pankade üle ühtset järelevalvet, millele eelneb audit ja koormustestid. ELi eesistujariigi Kreeka üks tähtsamaid ülesandeid on läbirääkimised Euroopa Parlamendiga, et jõulude eel kokku lepitud pangandusliidu teine sammas - ühtne kriisilahendusmehhanism - veel enne valimisi seaduseks saaks. 

Väikefirmade laenupõua leevenduseks võib suuremat kasutust leida laenude pakendamine ning laualt pole päris maas ka võimalikud negatiivsed intressimäärad Euroopa Keskpangas raha hoiustamisele. Keskpanga juht Mario Draghi on kindlasti ka alanud aastal üks kesksemaid figuure Euroopa (majandus)poliitikas.

Uue algatusega Euroopa tööstuse "renessansiks" plaanib välja tulla ka Euroopa Komisjon, mis on seadnud sihiks kasvatada tööstuse osakaalu ELi SKPs praeguselt 15,1 protsendilt aastaks 2020 20%-le. Esmakordselt on Euroopa reindustrialiseerimine ka ELi valitsusjuhtide kevadise tippkohtumise põhiteema. Komisjon plaanib sel kuul esitada rea ettepanekuid poliitikate ja instrumentide koordineerimiseks, mis määravad maailmas Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

Teisalt peaksid alanud aastal lõpusirgele jõudma kõnelused Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepingu üle, millest oodatakse olulist positiivset mõju mõlema riigi majanduskasvule.

Eesti lähinaabrusest on alanud aastal olulisemaid arenguid euro käibelevõtt Lätis. Rootsis ja Lätis seisavad ees parlamendivalimised, Leedus  presidendivalimised. Soome jätkab reforme ja loodab läinud aasta languse järel majanduskasvu taastumist. Seda eelkõige ekspordi toel, millele võiks kaasa aidata euro soodsam vahetuskurss, kui USA dollar USA majanduse kiiremast toibumisest ja keskpanga tugimeetmete vähendamisest loodetavasti tugevneb.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. January 2014, 13:49
Otsi:

Ava täpsem otsing