2014. peaks Tallinna börs jätkama tõusu

03. jaanuar 2014, 00:00

Investeerimisspetsialistid on algava aasta suhtes ettevaatlikud, kuid kokkuvõtvalt oodatakse Tallinna börsile pigem vaikset, umbes kümnendikulist ülesronimist.

See aga ei tähenda, et üksikute aktsiate puhul ei võiks näha kiiremaid hinnahüppeid. Küsitlus tõi kõige eredamalt esile Järvevana aktsia, millele näevad 2014. aastal väga head tõusupotentsiaali nii Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni kui ka väikeinvestor Rene Ilves.

 

 

Kommentaar

  • Börsil palju eripalgelisi aktsiaid

Joonas Joost, LHV Panga analüütik
Kuna ühest globaalset majanduse kasvu või langust ei ole oodata, siis ei ole võimalik öelda ka ühest prognoosi Tallinna börsile, sest seal noteeritud ettevõtteid mõjutavad väga erinevad tegurid ja majandused.
Näiteks Tallinna Vesi on väga stabiilse äriga kohalik ettevõte, mille aktsia tulemusele avaldab 2014. aastal ilmselt kõige suuremat mõju kohtu seisukoht tariifi­vaidluse asjus.
Kuigi Premia Foodsi puhul omab aktsia hinnale väga olulist mõju asjaolu, kui suureks kujuneb Rootsi põllumajandus­ametilt ettevõttele makstav hüvitis, siis äridünaamika seisukohalt mõjutavad ettevõtet enim hoopis forelli hinna liikumine ning kalatoodete nõudlus Soomes, aga ka jäätise müügi edukus nii Baltimaade kui ka Venemaa turul. Kuigi 2013 suvel läks Premia jäätiseäril väga hästi ning ettevõte peab päris kõvasti pingutama, et järgmisel suvel seda tulemust lüüa, siis stabiilsema hinna korral tuleb kalasegmendi tulemus ilmselt 2014. aastal parem.
Silvano Fashion Grupi tulemusi mõjutavad hoopis arengud Venemaa, Valgevene ja ­Ukraina (olulisuse järjekorras) majanduses ja jaekaubanduses ning niisamuti nimetatud riikide valuutakursside kõikumised euro suhtes. Kui 2013. aasta esimesel poolel maadles ettevõte madalate marginaalidega, siis teisel poolaastal tundub nõrgaks kohaks kujunevat müük Venemaal. Ootame siiski, et ettevõtte käive on 2014. aastal suurem kui 2013. aastal ning paranenud kasumlikkuse tõttu ootame ka kasumi kasvu.
2014. aasta ehitusmahtude ja -marginaalide vähenemine Eestis mõjutab negatiivselt nii Merko Ehitust kui ka Nordeconi. Praegune madal tooteportfell viitab, et Nordecon on 2014. aastal tehtavate tööde suhtes olnud väga valikuline, mis väljendub nii käibe kui ka kasumi languses. Sõltuvalt arendusprojektide edukusest on Merkol potentsiaali ka positiivseteks üllatusteks.
Soome majanduse käekäigust sõltuvad kõige rohkem vast Tallink Grupi ja Harju Elektri tulemused, kuigi esimese puhul on olulisem tarbijate kindlustunne ning teise puhul arengud tööstuses. Kuna ­Viking Grace tuli liinile 2013. aasta alguses, siis aastases võrdluses peaks Tallinki jaoks 2014. aasta näitama pigem positiivsemaid arenguid, kuid järjest päevakorralisemaks muutub 2015. aastal kehtima hakkava merekütuse väävlisisalduse direktiivi mõju.

  • Kahe aastaga on börs tõusnud 50%, kasv jätkub

Mattias Wallander, SEB Eesti aktsiaturgude osakonna juhataja
2013. aasta oli maailma ja sealhulgas ka Tallinna börsi jaoks hea aasta. Viimase kahe aasta jooksul on Tallinna börs tõusnud üle 50% – võrreldes panga deposiitide või võlakirjadega pole seda üldse vähe.
Sa ei või olla kunagi kindel, kuid suure tõenäosusega juhivad aktsiaturgu sel aastal samad tegurid kui 2013. aastal (madalad intressimäärad, suur likviidsus ja aeglaselt parenev majanduskasv), mis tähendab, et me võime Tallinna börsil näha umbes 10% hinnatõusu.
Kinnitus, et Soome ja Vene majandus on hakanud kosuma, võib anda Eesti aktsiatele edasiseks tuge. Veel üks julgustav märk on aga see, et esimest korda viimase seitsme aasta jooksul Balti aktsiaturgudel käive kasvas, mis on märk välisinvestorite huvi tõusust.

  • 2014. aasta suurim tõusja võib olla Järvevana

Kristjan Hänni, Kawe Kapital partner
2014. aasta suurima liikumise kandidaat võib olla Järvevana, sest eeldatavasti võiks suvel riigikohus langetada oma otsuse. Mul on hea meel, et riigikohus võttis selle (2013. aasta detsembris – toim) menetlusse, sest eelnenud otsuste puhul on jäänud üles põhimõttelisi probleeme. Kui kaugele saab minna vaieldava õiguspärasusega tõendite arvestamisel protsessil, kas süüdistus ei peaks avaldatud tõendite valguses altkäemaksu asemel olema hoopis pistis? Terav teema juba praegu on selle kohtuasja igasugust mõistlikku tähtaega ületav pikkus.
Olulisi uudiseid võiks sellel aastal kuulda ka Tallinna Vee kohta, kuid olulisemas osas on positiivse kohtuotsuse mõju juba aktsia hinda sisse arvestatud.
Kohalikel dividendiaktsiatel on 2013 majandustulemus sisuliselt tehtud ja erilisi ootamatusi dividendimaksjate kohta enam tulla ei tohiks.
Tallinki võlakirjade siduvatest lepingutest tulenev piirang kärbib võimalikke dividende umbes 3 sendi kanti (2013. aastal maksis Tallink dividende 5 senti aktsia kohta – toim), aga see ei tohiks praeguseks enam kellelegi üllatus olla. 

  • Järvevana varad ületavad firma väärtust üle 40%

Rene Ilves, väikeinvestor
Järgmise aasta prognoose on eriti keeruline teha, sest kätte on jõudnud aeg, mil keskpangad hakkavad viimased paar aastat kestnud lõtva rahapoliitikat konservatiivsemaks keerama. Kui USA keskpank teatas sel nädalal võlakirjade ostuprogrammi piiramisest, siis ennustasid ka paljud väga kogenud turuosalised turu reaktsiooni täiesti valesti. Seetõttu jätan ka otsese turuprognoosi tegemata.
Kuigi turu üldise liikumise prognoosimine on keeruline, on mõni aktsia, mille liikumist turu kõikumised ei mõjuta. Näiteks olen viimastel nädalatel soetanud Tallinna börsilt Järvevana aktsiat, sest minu hinnangul hakkab kohtusaaga lõppema ja isegi kui Järvevana mõistetakse süüdi koos trahviga, siis ületavad ettevõtte varad aktsia kohta hetke aktsiahinda rohkem kui 40% võrra. (Rene ­Ilves on 357 500 Järvevana  aktsiaga tõusnud praeguseks börsifirma suuruselt teiseks aktsionäriks – toim).

  • Balti aktsiad endiselt atraktiivsed

Swedbank Balti analüüsimeeskond
Swedbanki analüüsitiim märgib oma jõulude eel ilmunud kvartali kokkuvõtlikus ülevaates, et  Balti börsifirmad on praegu investeeringute tegemiseks heaks seisus. Ühelt poolt on rahavood kasvamas ja teisalt on ettevõtetel vähem intresse kandvaid laenukohustusi.  See on kasvatanud ettevõtete rahavaru, mida saab kasutada nii investeeringuteks kui ka dividendide maksmiseks.
Kuna Baltimaade majanduskasvu tempo on aga aeglustunud, on ka kasumi kasv pidurdunud ning panga jälgitava kolmeteistkümne Balti börsifirma ettevaatav EV/EBITDA (ettevõtte väärtuse / kulumieelse ärikasumi) suhe on tõusnud viimase nelja aasta kõrgeimale tasemele. Samas aga on jätkanud jaotamata kasumi maht tõusu, mis on viinud P/B (turuhinna/raamatupidamisväärtuse) suhte nelja aasta madalaimale tasemele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. January 2014, 18:23
Otsi:

Ava täpsem otsing