Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Heategevuspäev saagu riigipühaks
Kalendrisse võiks lisada uue riigipüha – heategevuspäeva.
Heategevuspäev annab võimaluse luua üheskoos püsivat väärtust – unistuste Eestit. See päev annab igale eestlasele põhjuse heita pilk enda sisse ja enda ümber, otsima ja märkama enda ümber abivajajaid ja püüdma neid aidata.
Heategevuspäev on päev, mis annab aega igale eestlasele mõista, et eduka, õnneliku ja täisväärtusliku riigi koospüsimise kahte kõige olulisemat väärtust – rahvas ja elukeskkond – loob iga eestlane.
Iseseisvuspäev kui riigi tähtsaim püha kajastab riikliku iseseisvuse rajamise tähtpäeva ehk päeva mil, tähistatakse võidukat minevikku. Heategevuspäev aga kajastab võiduka tuleviku tähistamist.
Heategevuspäeva olulisim eesmärk on ühiste eesmärkide loomine: rahva ja elukeskkonna muutmine edukamaks, õnnelikumaks ja ühtsemaks. Sobivad tegevused on nii sotsiaalmeediakampaania, ettepanekute ja kiituskirjade saatmine riigikogule, luksusauto vahetamine elektriauto vastu, võlgade tasumine, pattude ülestunnistamine, puudust kannatavate inimeste aitamine, naabrite abistamine, kauplustest eesti toiduainete ja eesti rõivaste ostmine kui ka lihtsalt linnatänaval kõigi kaasmaalaste teretamine ja lähedaste tänamine.
Heategevuspäev võiks olla 1. juulil ehk päeval, mil paljudel algab suvepuhkus. Päeva võiks lõpetada öölaulupidu.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.