Mullu anti Eestis välja ligi 80 patenti

Kõige enam ehk 30% möödunud aastal välja antud patentidest kuulub rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi inimeste eluliste vajaduste rahuldamiseks, ütles justiitsminister Hanno Pevkur.

"Näiteks patenteeriti meetod indiviidi energiakasutuse jälgimiseks infosüsteemi abil," tõi Pevkur näite. "Ka kasulike mudelite osas oli 26% selliseid, mis suunatud igapäevaelus toimetamiseks. Siin võib näitena tuua kokkumonteeritava kasvuhoone. See näitab, et just igapäevaelu hõlbustavaid leiutisi on võimalik edukalt patentida ning selle abil ka tulu saada.“

Kehtivaid patente on kõige rohkem keemia- ja metallurgiavaldkonnas, kasulike mudelite puhul aga inimeste eluliste vajaduste rahuldamise valdkonnas.

Patendiameti peadirektor Matti Päts täpsustas, et Eesti isikutele kuulub mullu välja antud 78 patendist 47 ehk 60% ja 68 registreeritud kasulikust mudelist 58 ehk 85%.

„Veel on patente välja antud USA, Saksamaa, Taani jt riikide esindajatele. Kasuliku mudeli tunnistuse on saanud Soome, Venemaa, Šveitsi jt riikide esindajad. Kokku on Eestis antud välja patente 13 ning kasuliku mudeli tunnistusi seitsme riigi elanikele,“ märkis Päts.

Kõigist kehtivatest patentidest kuulub kõige suurem osa Rootsi esindajatele – 220 (18%). Järgnevad USA 192 (16%), Saksamaa 155 (13%) ja Eesti 152 (12%) patendiga. Kehtivaid kasulikke mudeleid on enim Eesti elanikel – 370 (90%). 15 ehk 4% kehtivatest kasulikest mudelitest on veel Soome ja Venemaa esindajatel. Kehtivaid patente on kokku 39 riigi esindajal ja kehtivaid kasulikke mudeleid 15 riigi esindajal.

Aasta lõpu seisuga on registris kehtivaid patente 1228 ja kehtivaid kasulikke mudeleid 413. Möödunud aastal kustutati registrist 126 patenti ja 99 kasulikku mudelit. Enamasti kustutatakse patent registrist, kuna patendiomanik leiab, et tal ei ole mõistlik patendi jõushoidmiseks enam riigilõivu tasuda. Samuti kustutatakse patent, kui selle kehtivusaeg on lõppenud või  kui patent on tühistatud tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse või kohtuotsuse alusel.

MIS ON MIS?Patendiks nimetatakse kaitsedokumenti, mille annab välja patendiamet pealeleiutise kandmist riiklikusse patendiregistrisse. Leiutis kantakse registrisse pärastekspertiisi patendiametis, kus eksperdid kontrollivad, kas kaitsmiseksesitatud leiutis vastab kolmele kriteeriumile: uudsus, leiutustase, tööstuslik kasutatavus. Juhul, kui üks tingimustest ei ole rahuldatud, leiutisele patenti välja ei anta. Patendikaitse kehtib leiutisele 20 aastat, kusjuures patendi jõushoidmiseks peab tasuma iga-aastaseid jõushoidmise lõive.Kasulik mudel on leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase (nivoo on madalam, kui patendi taotlemisel, st. leiutisel on leiutustase, kui ta ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest) ning tööstuslikult kasutatav. Kaitsta saab seadet, meetodit ja ainet. Kasulikku mudelit nimetatakse ka väikeseks patendiks, sest nõuded on küllalt sarnased patendile. Samas on kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamine patendiametile tunduvalt odavam ning taotlusele ei tee patendiamet ekspertiisi. Leiutise uudsuse eest vastutab taotleja. Kasuliku mudeli kaitse on jaotatud kehtivuse järgi 3 etappi, esimene 1-4 aasta, teine 5-8 aasta ning kolmas 9-10 aasta, kusjuures kehtivuse pikendamiseks teiseks ja kolmandaks etapiks tuleb tasuda jõushoidmise lõiv.