Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kopsakas dividendivõtt näitab mõtteviisi muutust
Rahandusministeerium teatas sellel nädalal, et eraettevõtted maksid mullu pea poole rohkem dividende kui 2012. aastal. Huvitav asjaolu on ka see, et dividendivõtjate hulgas oli väga suur osakaal nendel ettevõtetel, kes maksid dividende esimest korda viimase viie aasta jooksul.
Äripäeva hinnangul on see selge märk, et ettevõtjad tunnevad oma jalgealust järjest kindlamana. Masuaastate pidev püksirihma pingutamine ja kartus firmasse vaikselt kogunevat raha puutuda tüütab lõpuks ära, elada tahaks ka ju.
Majandus stabiliseerub ning väljavaated rahulikumale ja priskemale homsele paistavad aina realistlikumad. Miks siis mitte lõpuks ometi ka veidi kulutada, minna ümbermaailmareisile, soetada kinnisvara Hispaanias või teha heategevust.
Investeerimiseks võib nappida ideid. Teisest küljest on ohter dividendide võtmine märk ka sellest, et praegu ei osata või ei taheta enam investeerida. Justkui oleks otsa saanud ideed või on osa kartusest kes-teab-mida toova homse ees siiski veel alles ja seetõttu ei juleta laieneda. Loodetavasti on tegu siiski omalaadse hingetõmbehetkega ettevõtjate jaoks ja suure tõenäosusega järgmistel aastatel nii palju raha enam firmadest välja ei võeta, vaid leitakse koht, kus see raha uuesti ja uut raha tegema panna.
Sestap peab riik ühtlasi arvestama, et kui mullu kasvas juriidilise isiku tulumaksu laekumine riigikassasse pea 30 protsenti, siis edaspidi nii kopsaka kasvu jätkumisele kindel olla ei saa.
Äripäev paneb just praegu kokku oma iga-aastast Dividendide TOPi ehk dividendivõtjate pingerida, mis ilmub jaanuari lõpus. Kui traditsiooniliselt tundub, et edukas olemiseks peab olema pigem suurfirma, siis tänavu on dividendide pingerida koostades silma torganud hoopis midagi muud. Eestis on tekkinud palju väikeseid edukaid ettevõtteid, leidlikke nišiärisid, mis on leidnud hea äriidee ja selle elujõuliselt teostanud. Lõpuks on jalad alla saanud sedasorti ettevõtjad, kelle puhul on see mitte niivõrd äri, kui elustiil. Ja selle üle on ainult hea meel. See annab julgust ka teistele, kes on mõnda südamelähedast ärimõtet juba võib-olla aastaid mõlgutanud, aga pole seni uskunud, et millegi sellisega võiks ka peret toita.
Investeeringute tulumaksuvabastuse idee töötab. Mida veel mullune korralik juriidilise isiku tulumaksu laekumine näitab, on see, et kunagine idee ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastusest, mis on aastate jooksul palju kriitikat saanud, on siiski heaks ja töötavaks osutunud. Lõputult ei jaksa ega taha investeerida, aeg-ajalt võtad ikka raha välja ka ja siis saab riik oma osa kätte. Samuti võiks dividendide massiline võtmine eeldatavalt tarbimist ergutada.
Küllap on nii mõneski peres, kus viimastel aastatel koondamis- või pankrotihirmus hoolikalt mustadeks päevadeks sääste kogutud, just sel talvel üle mitme aasta ostetud jälle soojamaareis või suusapuhkus. Või kaalutakse auto väljavahetamist, suurema ja uuema kinnisvara soetamist.
Märgatavalt kasvanud dividendide väljavõtmine näitab masuaegse mõtteviisi muutumist, milleks on ka aeg. Laussäästmiselt tasub minna üle mõistlikule tarbimisele. Elu tahab elamist ja majandus elavdamist.