Maruste vaidleb presidendile vastu

Põhiseaduskomisjon arutas teisipäeval, kas president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seadus on vastuolus põhiseadusega või mitte.

Mullu detsembris riigikogus vastu võetud seadus oleks kehtestanud käibedeklaratsiooni lisa, mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt 1000 euro suurusi tehinguid. President pani seadusele veto, viidates vastuolule kolme põhiseaduse paragrahviga.

Esmalt rääkis Maruste paragrahvist 31, mis näeb ette ettevõtlusvabaduse. Tema sõnul ei ole seda rikutud, sest paragrahvi teine lause ütleb, et selle õiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus, mida on kõnealuse seadusemuudatuse puhul ka teha püütud.

"Ettevõtlusvabaduse kasutamise reguleerimine, selle tingimuste ja korra kindlaksmääramine on täitevvõimu prerogatiiv. Seda on ka rahandusministeerium kasutanud ning esitanud asjakohase seaduseelnõu. Seega puudub alus väita, et eelnõu on vastuolus põhiseadusega," ütles Maruste.

Teiseks viitas ta paragrahvile 13, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Maruste märkis, et kuna paragrahv on kahelõikeline, jäi presidendi argumentatsioonist segaseks, kummale lõikele ta viitas. Seega jõudis Maruste tõdemusele, et vastuolu lõikega 2, mis sätestab, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest, on võimalik, kuid küsitav, sest on jäänud lähemalt avamata.

Kolmandana tõi Maruste välja paragrahviga 11 seonduva, täpsemalt proportsionaalsuse põhimõtte. Selles osas jõudis ta tõdemusele, et seda kriteeriumit ja võimalik, et ka õigusselgust, on riivatud küll, kuid ainult osaliselt.

"Kas riive on sellise intensiivsuse määraga, et see toob kaasa põhiseadusevastasuse, jääb küsitavaks," sõnas Maruste.

Ta võttis oma sõnavõtu kokku tõdemusega, et käibemaksuseaduse muutmise puhul on tegu kas hea õigusloome tava eiramisega või sellele ebapiisava tähelepanu pööramisega, ehk ka õigusloomelise räpakusega ning nõrgalt argumenteeritud ja selgitatud majanduspoliitiliste valikutega.

"See ei tee eelnõu ettevalmistamisele ja ettevalmistajatele au ja see praak tuleb kõrvaldada. Majanduspoliitiliste valikute ja otstarbekuse, sealhulgas asjakohase õigusloome kvaliteedi arvustamine on küll vajalik, kuid see ei peaks käima suspensiivse veto menetluse kaudu või kui, siis väga põhjalikult ja veenvalt ning asjakohaselt," tähendas Maruste.

Kuigi vastuolu põhiseadusega jäi küsitavaks, tegi ta põhiseaduskomisjoni nimel ettepaneku eelnõu uuesti avada ja teha selles vajalikud muudatused.