Käibemaksuseaduse uus eelnõu liite ei rahulda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) teatas, et koos Eesti Maksumaksjate Liiduga on nad endiselt seisukohal, et 1000euroste arvete registreerimine ehk käibemaksudeklaratsiooni lisa ei vähenda riigikassa maksuauku ega too lisatulu riigieelarvesse.

“EVEA ning maksumaksjate liit teevad taas ettepaneku kaaluda probleemsetes sektorites pöördmaksustamise kehtestamist. Kuna materjal on mahukas, siis täpsema ning põhjalikuma analüüsi anname koos maksumaksjate liiduga homme,” seisis EVEA kommunikatsiooni- ja õigusdirektori Kristi Hundi eile edastatud teates.

Muudatusi pole. Uue lahendusega ei olnud rahul ka kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts, kelle hinnangul ei ole eelnõus pealtnäha erilisi muudatusi tehtud. “Kiirel tutvumisel eelnõuga põhimõttelisi ja sisulisi muudatusi palju silma ei hakanud – pigem on muudetud rakendumisega seonduvat. Sisulised probleemid on seega jätkuvalt üleval, kuid tuleb ka selgitustega tutvuda,” ütles Palts eile.

Ta lisas, et ju oleksid ettevõtjad ka mõningaste uute kohustustega päri, kui oleks selge, milline on reaalne kasu.

Vähem koormavad lahendused. “Viimaste kuude jooksul on maksupettustest räägitud rohkem kui viimase paari aasta jooksul kokku. See on iseenesest positiivne ning loob eeldused ka nende vastu võitlemiseks sobivate vahendite väljatöötamiseks,” ütles Palts. “Oleme arutanud ka selliseid alternatiivseid lahendusi, mis võiksid maksuhaldurit info kogumisel aidata, kuid ei oleks ettevõtjaile nii koormavad.”

Tema sõnul tuleks vaadata üle ka sanktsioonide rakendamise praktika ja võimalused selle tõhustamiseks. Kui mitmesajatuhandelist maksupettust üritav isik pääseb vaid deklaratsiooni parandamise ja intressi tasumisega, siis ei pruugi sel piisavat preventiivset mõju olla, märkis ta. Samuti ei anna tema sõnul ainuüksi info juurdekogumine maksuhaldurile palju enamat, sest lõpuks tuleb ikka ka tehingute sisu ja skeemid tuvastada ning neid menetleda, mis nõuab paratamatult ka inimressurssi.

Üleeile tutvustas rahandusministeerium käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde kuuluvat uut seletuskirja, mis on märksa pikem ja põhjalikum kui eelmine seletuskiri. 88 leheküljel on muu hulgas selgitatud seaduse muutmise vajalikkust, tehtud eelnõu analüüs, kirjeldatud alternatiivseid lahendusi, selgitatud proportsionaalsust ja seaduse mõju.

Rahandusministeerium ­ootab muudatustele tagasisidet 3. veebruariks.

 

Mait Palts, kaubandus-tööstuskoja peadirektorMuudatusi ju eelnõus palju tehtud ei ole, nii nagu oli ka ette arvata. Teatud nn vabade elukutsete esindajatele on tehtud kohustusest erand. Samuti on ajutiselt lubatud deklareerimine tehingupartnerite lõikes summeeritult – mis oli jaekauplejate soov ning mida ka meie toetasime, kuna tundub loogiline, et pettuste vältimiseks piisab ka tehingupartnerite omavaheliste tehingumahtude võrdlemisest.Keegi ei ole vaidlustanud iseenesest ju asjaolu, et maksuhaldurile on ilmselt vaja maksupettustega paremaks võitlemiseks rohkem või paremini töödeldavat informatsiooni ning sedagi, et maksupettused eksisteerivad.Küsimus on selles, kuidas infot juurde saada ja petturitega tegeleda nii, et aus ettevõtja ei kannataks ja tema kohustused ei kasvaks. Siin on meil põhimõttelised erimeelsused.