Eesti elektritoodang kasvas, tarbimine vähenes

Indrek Kald 27. jaanuar 2014, 11:37

Eelmise aasta kokkuvõttes vähenes elektri tarbimine Eestis ühe protsendi, samas elektritoodang kasvas.

Tarbimine moodustades kokku 8,1 teravatt-tundi. Tarbimise languse peamiseks põhjuseks oli tavapärasest soojem sügis-talv, teatas Elering. Näiteks detsembris oli Eesti elektritoodang 24% ja tarbimine 13% väiksem kui 2012. aasta samal kuul.

Elektritoodang kasvas eelmisel aastal 11%, 11,7 teravatt-tunnini, mis võimaldas koos suuremate ülakandevõimsustega Eesti-Läti vahel siinsetel tootjatel enam elektrit eksportida.

Saldeeritud energiakaubandusbilansi alusel kujunes Eesti netoekspordiks kokku 3,6 teravatt-tundi, mida on 64% rohkem kui 2012. aastal.

Eesti ja Läti vahel liikus elekter 94%-l eelmise aasta tundidest põhjast lõunasse. Eesti-Soome ühendus töötas 67%-l tundidest suunal Soomest Eestisse, 30%-l tundidest Eestist Soome ning kolmel protsendil tundidest kaubandust ei toimunud.

Lätis kasvas elektri tootmine aastases võrdluses üheksa protsenti, 6,1 teravatt-tunnini. Elektritoodangu kasvule aitas oluliselt kaasa suurenenud tootmine Riia koostootmisjaamades. Samas Daugava hüdroelektrijaamade toodang oli võrreldes prognoosituga oluliselt madalam seoses erakordselt veevaese aastaga.

Elektri tarbimine kasvas Lätis möödunud aastal kolm protsenti, moodustades kokku 7,4 teravatt-tundi ning siseturu vajadusest suudeti kodumaise toodanguga katta 81%.

Leedu elektritoodang vähenes mullu viis protsenti, 3,5 teravatt-tunnini. Tarbitud elektrikogus suurenes seevastu ühe protsendi võrra ning Leedu elektribilansi füüsiliseks impordiks kujunes ligikaudu seitse teravatt-tundi, mida on kuus protsenti enam kui aastal 2012.

Leedu elektritarbimist kattis eelmisel aastal võrreldes 2012. aastaga oluliselt enam Eestis ja Lätis toodetud elekter, asendades impordi Venemaalt. Viimane vähenes eelnenud aastaga võrreldes neljandiku, moodustades 3,5 teravatt-tundi.

Kolme Balti riigi elektritarbimine kasvas möödunud aastal ühe protsendi ja moodustas kokku 25,9 teravatt-tundi, tootmine kasvas kaheksa protsenti 21,2 teravatt-tunnini. Kolme riigi summaarne elektrienergia defitsiit vähenes viiendiku võrra, 4,7 teravatt-tunnini ja moodustas kogutarbimisest 18%.

Baltimaade puudujääk kaeti 32% ulatuses impordiga Põhjamaadest ning import kolmandatest riikidest moodustas vastavalt 68%.

Kõige suurem takistus Läti ja Leedu elektridefitsiidi katmisel Põhjamaades ja Eestis toodetud elektriga on ülekandevõimsuste puudujääk. Füüsiliselt on Eesti-Läti vahel ühendusvõimsusi 600 megavatti.

Balti süsteemihaldurite kokkulepe võimaldab elektrit üle kanda võimsusega 900 megavatti, kuid EstLink 2 käivitamise järel on sellest Läti-Leedu defitsiidi katmiseks selgelt vähe. Balti turu integreerimiseks tuleb välja ehitada Eesti-Läti kolmas ühendus, teatas Elering.

Põhjamaade mullune elektritoodang langes eelnenud aastaga võrreldes kuus protsenti, 380 teravatt-tunnini. Sealhulgas vähenes tootmine Norras ja Rootsis üheksa protsenti, Soome toodang jäi aastatagusega võrreldes samale tasemele.

Tootmise langus tulenes peaasjalikult vähenenud tarbimisest ning madalast hüdroreservuaaride tasemest. Taanis seevastu kasvas toodang 13%.

Hoolimata Rootsi ja Norra elektribilansi ülejäägist, kujunes Põhjamaade summaarne elektribilanss eelmisel aastal 0,9 teravatt-tunni ulatuses negatiivseks. Elektri puudujääk kaeti impordiga Saksamaalt ja Venemaalt. Aasta varem oli Põhjamaade elektribilansi ülejääk olnud 15,8 teravatt-tundi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. January 2014, 11:37
Otsi:

Ava täpsem otsing