Pane “isiklik pilv” tööle

28. jaanuar 2014, 00:00

E-riigina tuntud Eestist võiks saada SmartEstonia, mis tähendab suurtes andmemahtudes peituvate teadmise kasutamist otsustusprotsessides. Andmed muudetakse informatsiooniks ning informatsioon praktilise väärtusega teadmiseks just siis, kui vaja; teadmine aga kättesaadavaks seal ja sellele, kellel vaja.

Suurte andmemahtude kasutamine ei pea olema kitsa ringi privileeg, vaid igaühe ­õigus. Vähe on asju, mis häirivad rohkem kui see, et teised (pank, turundaja) teavad meist rohkem kui me ise. Oma “isiklikus pilves” peaksin nägema kõiki andmeid, mis keegi minu kohta üldse kunagi kogunud on. Mul peaks olema kontroll enda kohta käivate andmete üle, ja tööriistad, millega neid andmeid informatsiooniks ja teadmiseks teisendada. Mul peaks olema võimalus omal valikul andmeid ja teavet enda kohta jagada.

Kuidas teha? Tõenäoliselt ma teaksin siis, kuidas paremini hoolitseda oma tervise eest, kui palju on mõistlik maksta laenuraha kasutamise eest, kui suur on põhjendatud kindlustuspreemia, kuidas tõsta oma töö produktiivsust ja palju muud. Teeksin targemaid valikuid. Pähe tuleb must miljon vastuväidet, et miks seda teha ei saa: andmekaitse, tehnoloogilised tõkked, oskuste vähesus jne. Ilmselt on vastu igaüks, kes lõikab kasu informatsiooni asümmeetriast. Kuid hiljaaegu olid ka personaalarvutid vaid suurfirmade kasutada. Internet muutus personaalseks ja mobiilseks alles 2000. aastatel. Miks siis mitte personaliseerida big data siin ja kohe?

Jalgratast pole vaja leiutada. Esiteks saame kasutada ­e-riigi kogemust ning loodetavasti panustaksid teadmiste, kogemuste ja kontaktidega ka juba edu saavutanud ettevõtjad. Teiseks mõeldakse neil teemadel mujalgi maailmas, näiteks Harvardis. Internetis surfates leiab asjalikke lahendusi, mida saaks kasutada või eeskujuks võtta.

Mitu etappi. Suure ülesande saab tükeldada väiksemateks etappideks. Kõigepealt tehakse inimestele ühest kohast (“isiklikust pilvest”) kättesaadavaks kõik nende kohta kusagil hoitavad andmed (alustame Eestist). Küsimus on siin eri kohtades hoitavate andmete presenteerimises. Siis lisatakse virtuaalsed tööriistad andmetega töötamiseks, sh visualiseerimiseks ja võrdlusgruppide keskmistega võrdlemiseks. Edasi saab kasutada keerulisemaid tööriistu, nagu algoritmid ja mudelid mitmesuguste optimeerimisülesannete lahendamiseks ja prognooside tegemiseks.

Kogu tarkvara arendus peaks toimuma avatud lähtekoodiga tehnoloogiate põhimõttel: igaüks saab virtuaalseid tööriistu lisada, kas siis tasuta või tasu eest. Nii mõnigi lahendus ja rakendus võiks olla rahvusvaheliseks äriks muudetav.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. January 2014, 19:50
Otsi:

Ava täpsem otsing