Vedajad loobuvad tellimisel e-postist

Artikli täismahus nägemiseks saate endale teha nädalase tasuta proovitellimuse, kui lähete SIIA .

Veebipõhise lahendusega koondatakse tellimused ühte andmebaasi ja seal töödeldakse andmeid edasi. Nii kasvab näiteks veo tellija roll vigade vältimisel, sest olulisi andmeid sisestatakse vaid ühel korral ega töödelda hiljem.

“See on võimalus koguda ja edastada kõigile ühtmoodi arusaadavat infot, välistades probleemid ja vead info ühekordse edastusega. Suures osas tekivad vead tellimuste sisestamisel ja edastamisel just inimlikust faktorist, eksimustest info mitmekordsel edastamisel. Sageli lähevad olulised infokillud tellimuse menetlemise käigus kaduma või edastatakse info poolikult,” nendib ASi DSV Transport logistikadirektor Alvar Tõruke.

E-post on suuremahulisi tellimusi täitvate transpordiettevõtete jaoks juba oma aja ära elanud, nendib Tõruke. E-posti peetakse tema sõnul sama erandlikuks infoedastuskanaliks kui faksi. Samas on eestlased tema sõnul keskpärased e-tellijad ning kundedel esineb ka kahtlusi, kas nad logistikafirma eest tööd ära ei tee.

Tõruke kinnitas, et nad ei ole e-tellimuste osakaalu kasvu kiirusega Eestis rahul ja otsivad võimalust arengut kiirendada. “Luuletuste käsitlemine on seotud kuludega,” kirjeldas Tõruke tellimusi, mis ei ole esitatud elektroonse tellimusvormi kaudu. “Kui oleme teinud kõik selleks, et mitte luuletusi saata, aga klient ikka luuletusi saadab, siis jätame endale võimaluse selle eest tasu küsida,” lisas ta.

Infot ei sisestata korduvalt. Lisaks tellimuse hetke kui tellimusse puutuva kriitilise info üheselt arusaadavaks tegemisele ei kirjutata veebipõhises programmis üle tähtsaid andmeid, vaid klient sisestab need ühe korra. Tõruke võrdleb tellimuste programmipõhist haldust internetipangaga, kus tema hinnangul on kliendid juba aastaid pankade eest töö ära teinud,  tehes ise rahaülekandeid ja täites maksekorraldusi.

“On hämmastav, et e-kirja sellisel kujul siiani transpordi tellimisel kasutatakse. 1990. aastatel, enne e-posti, oli tellimuste esitamise formaat märksa kindlamini paigas. Tellimused liikusid kindlal blanketil. E-post tõi kaasa n-ö vaba teksti ja seeläbi ka suurema segaduse,” räägib Tõruke, kelle sõnul edastatakse DSVs 60% tellimustest e-tellimustena.

Vähem vigu, vähem vaidlusi. Samas on arvata, et sel moel kaob ära ka n-ö jagatud vastutus ja maadejagamine – kui info sisestatakse vaid üks kord, vastutab alginfo korrektsuse eest tellija. Tellimuse edasise käekäigu eest vastutab aga veofirma, kellel puudub võimalus saadud infot omalt poolt moonutada.

Tõrukese hinnangul on üleüldine suund kindlalt e-tellimuste osakaalu kasvule. “Nagu ka panganduses on tänaseni võimalik käsitsi maksekorraldus täita ja sellega panka minna, nii on see ka transporditeenuste puhul. Ei välistaks, et edaspidi tuleb arvestada ka sarnase käsitlustasuga,” märgib ta.

Lisaks uute rutiinide juurutamisele muudab IT-areng klassikalist transporditeenust läbipaistvamaks. “See tähendab, et juba praegu on saadetise jälgimine kasutatav ka tavatranspordis, mis oli varem vaid kullerite pärusmaa. Kõik see seab aga ettevõtetele uusi nõudmisi ja seeläbi pakub kindlasti kliendile suuremat lisaväärtust. Selliste arengutega arvestamata jätmine oleks ilmselgelt vale,” lisab Tõruke.

Ühine alus tekitab raamidToomas OrutarOÜ Logistika PlussSelline programm tõstab selgelt transpordifirmade efektiivsust ja väldib vigade tekkimist. Mõttetud arusaamatused kaovad samuti ära. Kliendid surutakse sel moel piltlikult öeldes täpsetesse raamidesse, protsessidesse, mis on mõlemale poolele kasulik. Osale klientidele võib see tekitada pahameelt, kuna selliselt on nad kohustatud programmi sisestama täpsed andmed ja hiljem andmete muutmine ei pruugi olla nii lihtne. Nendele klientidele, kes praegu juba teevad protsessipõhist tööd, tõstab selline arendus veelgi efektiivsust. Pooldan selliseid uuendusi.

Telefoni vastu ei saaJüri EtverkASi Go Group tegevjuhtTellimuste üleminek logistikarakendustele toimub kontserni transpordiettevõtetes järk-järgult ning puudutab enamjaolt vaid suurkliente ja inimesi, kelle igapäevatööks on pidev tellimuste esitamine ja transpordikorraldus. Professionaalsed tellijad, näiteks ettevõtete hankejuhid, on selleks valmis ning palju tellimusi võetakse juba praegu vastu struktureeritud veebivormi põhjal. Korrektsete andmete sisestamine on saanud harjumuspäraseks tänu internetipankadele, veebi kaudu kaupade tellimisele või postipakkide saatmisele.E-post on siiski endiselt kasutusel ning väga kiiret reageerimist nõudvate tellimuste puhul jääb ka lähiajal peamiseks kanaliks isiklik suhtlus telefoni teel. Näiteks, kui kliendil on vaja ­ootamatult 15 minuti pärast bussivedu, siis ta eeldab ka kohest vastust ja kinnitust, et suudame soovi täita. Mis tahes muu suhtluskanali puhul samavõrd operatiivset kinnitust kui vahetu telefonisuhtluse puhul veel oodata ei saa. Mobiili­rakenduste kasutuselevõtt on bussivedude puhul ehk tulevik.Taksonduses on ettevõtted valmis mobiili­rakendustele üle minema, kuid paljud kliendid ei ole täna veel valmis end positsioneerimisrakendusega siduma ja eelistavad siiski pigem isiklikku suhtlust.

Metsavedajail juba ammu e-lehtSilver SuuASi Holmen Mets ekspordijuhtMetsatööstusfirmad on ühinenud metsa­materjali elektroonilise veosesüsteemiga ­ELVIS, mis on samaväärne senini kehtiva kohustusliku paberveoselehega. Kuna oleme valdavalt metsamaterjali ostja rollis, siis meie jaoks olulist vahet ei ole, kas metsamaterjali koorem saabub paberil või elektroonilise veoselehega. Pigem peaks elektrooniline variant meie tarnijate ja transpordiettevõtete elu lihtsamaks tegema.Riigimetsa Majandamise Keskus on täielikult üle läinud elektroonilisele veoselehele ja nemad on praegu ka üks väheseid, kes sellise veoselehega meile kaupa tarnivad.

Autor: Ave Lepik, Kairi Oja