Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Serbia meelitab soomlasi, lööme meiegi kampa!
Eesti ja Serbia konkurentsist rääkides tulevad kohe pähe meie ajalooliseks tituleeritud võidud serblaste üle korvpallis ja jalgpallis. Välisinvesteeringute riiki meelitamisel kipub serblaste konkurentsivõime aga meie omast kõvasti üle olema, ega muidu Soome börsifirmadki sinnapoole liiguks.
Serbias välisinvestoritele pakutavaid soodustusi hinnates tasub Eesti ettevõtjatel toimetuse arvates samuti soomlastelt šnitti võtta ja vaadata Serbia kui väljakutse poole.
Lugedes kolme Soome börsifirma teoks saanud või plaanitavast Serbiasse laienemisest, kihvatab mõistagi, et miks siis ei võinud hõimuvelled soomlased oma tootmist hoopis siia tuua. Aga ega siis soomlased rumalad ole. Kui panna ritta Serbias välisinvestorile pakutavad boonused, pole Eestil suurt midagi vastu seada. Taas tuleb tõdeda, et Eesti atraktiivsus investeerimiskeskkonnana tuhmub.
Meie peamine peibutis on ju ikka endiselt üle kümne aasta tagasi kehtestatud tulumaksuvabastus ettevõtete reinvesteeritud kasumile. Praegu töötab see meil pigem n-ö teisel ringil – seeläbi, et vahepeal kasumit koguda saanud ettevõtjad on hakanud kasumit dividendina välja võtma ning sellest laekuv ettevõtte tulumaks täidab riigikassat.
Suured boonused. Eelmisel teisipäeval Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi alustanud Serbia lubab ettevõtetele olenevalt investeeringu suurusest abiprogrammi, maksupuhkust kümneks aastaks, kergeid tolliformaalsusi ja muudki. Ning mis küllap kõige määravam – odavat tööjõudu. Arvestades tööpuuduse taset riigis, jäävad tööjõukulud väikseks kindlasti veel aastateks. Lisame siia veel ka logistiliselt parema asukoha muu Euroopa suhtes.
Omast kohast ei ole selles ju midagi halba, et soomlased Eesti tööjõuturgu siia investeerimiseks ilmselt liiga kalliks pidasid. Õigupoolest oleme me ise ju kogu aeg rääkinud sellest, et ei taha olla odava tööjõu ja lihtsate allhangete tegemisega silma paistev riik.
Eesti plussiks Serbiaga võrreldes on ettevõtluskeskkonna suurem läbipaistvus, märksa paremini toimivad seadused ja reeglid. Samas võib arvata, et nii onupojapoliitikat, korruptsiooni kui ka ettevõtlust takistavat bürokraatiat hakatakse Euroopa Liidu nõudel ja toel Serbias kui ELi poole tüürivas riigis jõuliselt vähendama. Ning madal palgatase ja odav tööjõud kaaluvad need suuresti niikuinii üles.
Välisinvesteeringute riiki meelitamises on Eestil seega raske Serbiaga konkureerida. Küll aga tasuks meie ettevõtjatel soomlastest eeskuju võttes kindlasti kaaluda võimalusi Serbias pakutavaid soodustusi enda äri huvides tööle panna. Miks mitte näiteks omagi tootmist osaliselt või tervikuna sellesse riiki laiendada? Sättides ennast juba perspektiivitundega sisse aastate pärast saabuvaks ajaks, kui Serbiast saab euroliidu liige.
Raha liigub riiki. Selge on seegi, et liitumisläbirääkimised toovad Serbiale kaasa erinevate ELi toetuste, eelstruktuurivahendite jms suurema tulva. Meenutagem kas või Eesti järeleaitamist enne meie ühinemist Euroopa Liiduga. Osale meie ettevõtjatest võib see ahvatlevaks muutuda selleski valguses, et Eestis pole alanud eelarveperioodi raha veel liikvele läinud. Ning kui lähebki, siis n-ö betooni ja rauda suunatava raha hulk on siin igal juhul varasemast väiksem. Serbiasse on aga sellist raha veel palju oodata.