Euroraha aitab võtta trepil kaks astet korraga

Auditis tuuakse välja trend, et omavalitsuste endi investeerimisvõimekus on väike. Investeeritakse peamiselt projektidesse, mida kaasrahastab EL. Selle tulemusel saab mõni valdkond kiiremini arendatud, samas kui need, mis ELi prioriteetidega ei kattu, jäävad investeeringute tähtsuse edetabeli alumistele ridadele.

Raha pole kulunud asjatult. Kuigi toetusrahade ulatuslik kasutamine tekitab sõltuvust, ei saa öelda, et toetuste abil tehtud investeeringud oleksid asjatud või asi iseeneses. Näiteks Haanja vald on viimased kümme aastat pannud ELi raha Haanja puhke- ja spordikeskuse arendamisse ning Suure Munamäe vaatetorni renoveerimisse. Tänu neile investeeringutele, mida vald poleks suutnud üksi teha, on Haanja turistide seas jätkuvalt eelistatud sihtkoht ja kohalikel majutusasutustel on seeläbi lihtsam end turundada.

Eurotoetused võimaldavad meil arengus võtta kaks trepiastet korraga, et vähendada vahet Euroopa jõukama osaga. Kindlasti tuleb sealjuures aga silmas pidada, et spurt hinge kinni ei lööks ning et ka hiljem jätkuks jaksu edasi minna, mitte hingeldades trepile istuma jääda.

Kahtlemata peavad riik ja omavalitsused olema valmis ajaks, mil euroraha allikas kuivab. Sarnaselt omavalitsustega on ju ka riik investeerinud viimasel kümnendil eelkõige nendesse projektidesse, mida toetab EL. Näiteks suurte maanteede ehitamine, mille tõttu on jäänud unarusse väiksemad teed, sealhulgas omavalitsustele kuuluvad teed.

Võimekuse kasvatamine. Omavalitsuste investeerimisvõimekuse kasvatamiseks tuleks tõsta neile laekuva üksikisiku tulumaksu osa ning suurendada tasandusfondi. Tasandusfondi jagamisel oleks mõistlik võtta arvesse ka omavalitsuste asukohast johtuvaid ­eeliseid, õigemini nende puudumist. Samuti tuleks kaaluda maksusoodustuste andmist ette­võtetele, mis loovad töökohti suurematest keskustest kaugemal. Maksupräänik võiks ­aidata mõnegi töökoha maal säilitada või linnast sinna tuua. Nii paraneks ka omavalitsuste investeerimisvõimekus.