Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riiki ähvardab suur kahjunõue

Katariina Krjutškova, Aivar Hundimägi 02. veebruar 2014, 16:27

VEB Fondi sertifikaadiomanikud saatsid Euroopa Inimõiguste kohtule kaebuse, millega nõuavad riigilt ligi 300 miljoni euro väärtuses kahju hüvitamist.

Kui sa ei näe seda artiklit täismahus, saad teha endale nädalase tasuta proovitellimuse, kui lähed SIIA.

Mais Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud kaebus avalikustati möödunud nädalal riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni lehel. Komisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul soovisid komisjoni liikmed sellega tutvuda, sest VEB Fondist tulenev võimalik kahjunõue on riigi seisukohalt oluline küsimus.

"Kohati Eesti ühiskonnas tekib tunne, et ongi kõik: me räägime ainult minevikust ja püüame leida süüdlast. Aga nüüd teame, et see (VEB Fond - toim) võib jätkuvalt Eesti riigile reaalses rahas kalliks maksma minna," ütles Vakra.

Vastuolulised kohtuotsused

VEB Fondi sertifikaadiomanikke esindav advokaat Indrek Leppik sõnas, et pöördus Euroopa Inimõiguste Kohtusse, sest Eestis on VEB Fondi asjas jõus kaks teineteist välistavat kohtuotsust. Tallinna ringkonnakohtu otsus ütleb, et riik vastutab ja peab määrama hüvitise nendele isikutele, kelle pangakontod Eesti riik VEB Fondi tõstis. Aga riigikohtu üldkogu otsuses leitakse, et riik ei vastuta.

Sama üldkogu otsus tehti ajal, mil endine Reformierakonna liige Märt Rask oli riigikohtu esimees. VEB Fondi sertifikaadiomanikud väitsid kaebuses, et riigikohus polnud VEB Fondiga seonduvates otsustes erapooletu.

Kaebajad viibutavad näppu Raski suunas

"Kaebajatele õiglaste väljamaksete tegemise korral riigieelarvest oleks Eesti ajakirjanduses niigi skandaalseks kujunenud VEB Fondi teema mõjunud veelgi laastavamalt Reformierakonna mainele, mille endine aktiivne tipp-poliitik oli asja eesistuja ja riigikohtu esimees hr. Märt Rask," väitsid kaebajad.

Samuti on kaebuses Raski erapoolikuse tõendamiseks välja toodud, et pärast riigikohtu üldkogu otsuse langetamist on Eesti ajakirjandus saanud andmed, mille järgi Reformierakonna 1999. aasta riigikogu valimisi rahastati teadmata päritolu sularahaga. Möödunud aastal õnnestus Äripäeval saada enda käsutusse Reformierakonda rahastanud firma R-Hooldus kontoväljavõtted. Selgus, et R-Hoolduse arvele oli tehtud pea miljoni krooni eest anonüümseid sularaha sissemakseid.

Sellest juhtumist kirjutas Äripäev täpsemalt möödunud aasta aprillis ilmunud artiklites: "Video: Reformi sularahamuulad", "Video: Kallase põgenemine", "R-Hoolduse raha tuli ka Atoneni juhitud firmast", "R-Hooldusele kandis raha ainult üks firma",

Skandaali keskmes on endised Reformierakonna juhid

Äriühingu R-Hooldus üheks juhatuse liikmeks oli Reformierakonna tipp-poliitik Märt Rask. Teised R-Hoolduse juhatuse liikmed olid reformierakondlastest Eesti Panga ekspresidendid Siim Kallas ja Andres Lipstok.

Praegust eurovolinikku Kallast on seostatud 1995. aastal Eesti Pangas võltsitud dokumendiga, mille abil sai Venemaa viinaärimehe Aleksandr Matti firma TSL International alusetult 32 miljonit dollarit. Kallas on aga väitnud, et tema valeandmetega dokumendi koostamise juures ei viibinud.

Kaebuses märgitakse, et Eesti Panga auditi kohaselt saadi Venemaalt Eesti Panga võltsitud dokumendi alusel raha kätte just 1998. ja 1999. aastal ning seega on ajakirjandus seostanud raha päritolu ka võimaliku VEB Fondi raha nn lahtikülmutamisega Venemaal ja selle raha Reformierakonda liikumisega.

Kallas on väitnud, et VEB Fondist ei jõudnud raha kindlasti R-Hooldusesse. Samas pole keegi Reformierakonnas öelnud, kelle käest pärines seni tundmatu päritoluga sularaha.

Rask: ma pole kaebusega tuttav

Rask sõnas, et pole Euroopa Inimõiguste kohtusse jõudnud kaebusega tutvunud. "Kaebus kui selline võib sisaldada endas igasuguseid väiteid," sõnas Rask. Ta lisas, et üldkogu otsuse sõltumatuses veendumiseks tuleb pöörduda riigikohtu poole ning tema ei hakka spekulatiivseid väiteid kommenteerima: "Pensionärist riigikohtu esimees ei selgita teile mitte midagi, sest see ei paku mulle huvi."

Siiski ütles Rask, et tema suhtes 2012. aasta sügisel algatatud taandamisavaldus pandi riigikohtus arutlusele ja lahendati nõupidamistoas tema juuresolekuta. Tema sõnul ei taandatud teda VEB Fondiga seotud sertifikaatide tagatud nõuete hüvitamises esitatud kaebuse arutamiselt, sest selleks ei leitud alust. Raski hinnangul oli taandamiseks esitatud avaldus n-ö paljusõnaline dokument.

Vakra: valitsus ei tohi suhtuda kergekäeliselt 

Vakra lausus, et sertifikaadiomanike esitatud kaebusest Euroopa Inimõiguste Kohtusse on valitsuse liikmed tõenäoliselt teadlikud. "Aga võib-olla on sellele varasemalt liiga vähe tähelepanu pööratud või suhtutud sellesse liiga kergekäeliselt. Loodetakse, et sellest midagi ei tule," väitis Vakra. Tema sõnul võib kahjunõude tasumine olla tõenäoline kasvõi 5%, kuid siiski peaks riik sellega täna arvestama.

Justiitsminister Hanno Pevkur ütles, et peab seisukoha kujundamiseks teemaga tutvuma ja palus saata e-kirja. Justiitsministeeriumi pressiteenistuse kaudu kohale jõudnud e-kirjas väitis minister, et Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud kaebuste kohta kujundab seisukoha välisministeerium.

"Justiitsministeerium ei pea mõistlikuks hakata ennustama võimalikku kohtu lahendit antud asjas. Mis puudutab Eesti kohtusüsteemi ja riigikohtu tööd, siis justiitsministeeriumil puudub igasugune alus väita, et riigikohus pole olnud erapooletu," seisis e-kirjas.

Maruste: Euroopa Inimõiguste Kohtusse laekub arvukalt kaebusi

Euroopa Inimõiguste Kohtu endine liige Rait Maruste sõnas, et kuuleb samuti sellest kaebusest esimest korda. "Vaadake, ega riigikogu ei tegele ainult mingite skandaalide või skandaalikestega. Meil on muu töö. Põhiline tähelepanu tuleb ikkagi päris tööle panna, mitte mingisuguste jamade lahendamise peale," lausus Maruste.

Maruste ütles, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse laekub umbes tuhat kaebust päevas, kuid tema teadmisel pole kordagi rahuldatud 300 miljoni eurost nõuet. "See on täiesti ennekuulmatu!" hindas Maruste kahjunõude suurust.

Selgust ei tule kiiresti

Euroopa Inimõiguste Kohtu jurist Peeter Roosma rääkis, et praegu on kaebus kohtus registreeritud. „See tähendab, et tegemist on nõuetekohaselt koos vajalike dokumentidega esitatud kaebusega, mis ootab lahendamist. Järgmise sammuna otsustab kohus kaebuse vastuvõetavuse ehk niiöelda menetlusse võtmise. Otsus, kas see võetakse menetlusse, võib võtta aega veel aasta või paar,“ selgitas Roosma.

Tasub teada!

Kes nõuavad riigilt 300 miljonit eurot?

  • AS Pärnu Kalur Holding
  • AS Saare Kalur
  • AS A.O. Imbi (pankrotis)
  • Akke AS (likvideerimisel)
  • AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis)
  • AS Volta
  • OÜ Kommunaar
  • Magnesium & Metals Limitedt
  • Kreenholmi Valduse AS (pankrotis)
  • AS Latvijas Kugnieciba

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. February 2014, 13:08
Otsi:

Ava täpsem otsing