Ärid kolivad pilve

10. veebruar 2014, 16:35

Üha enam ettevõtteid kolib oma äri- ja logistikategevuse pilve, mis aitab firmadel olla tegevuses paindlikum.

Ventilatsioonisüsteemide komponente tootva ETS Nord ASi juhi Hanno Haameri sõnul on üleminek pilveteenustele sammsammuline protsess. 1990ndail arvutifirma MicroLink eesotsas olnud Haameri kinnitusel koliti ettevõtte äri- ja logistikategevus pilve eelkõige lähtuvalt firma IT-strateegiast. See näeb ette, et kõik sarnased teenused viitakse ajapikku firmast välja pilve.

"Pilvepõhise tarkvara kasutamine võimaldab füüsiliselt erinevate asukohtade paremat koostööd," ütles Haamer. ETS Nordil on praegu kolm tegevuskohta: Tallinnas, Jüris ja Helsingi lennujaama lähedal Tuusulas.

Töötajate seisukohalt tõi Haamer välja, et pilveteenuse kasutamine lubab töötajail lihtsat ligipääsu teenustele sõltumata asukohast. Tema sõnul tuleb tihti ette olukordi, kus ettevõtte juhid vaatavad aruandeid ja allkirjastavad kuluarveid, olles tegelikult töölt eemal või lausa puhkusel.

Võimalikud ka alternatiivid. Haameri sõnul olnuks ETS Nordil ka alternatiive, mida pilveteenuse asemel kasutusele võtta. Näiteks tõi ta välja enda serveriruumi rajamise koos IT-meeskonnaga. Tema hinnangul ei tasu seesugune ettevõtmine väikestel ettevõtetel ära aga eeskätt majanduslikult.

"Serveriruumi rajamine ning IT-meeskonna palkamine on kulukas," ütles ta. Pealegi lisab pilveteenuste puhul tema sõnul väärtust see, et süsteem on ühe ettevõtte käes, kes vastutab kogu teenuse toimimise eest.

Pilvetarkvara hea poolena tõi ta välja ka selle, et pole tarvidust osta litsentse, mida peab teatud aja tagant uuendama. Veebipõhine tarkvara uueneb pidevalt. See hoiab kokku nii aega kui ka raha.

Kui möödunud aastal räägiti mitmeid kordi ka pilveteenuste kõrgest riskitasemest ning sagedastest riketest, siis Haameri hinnangul esineb rikkeid igal ajal ja igal pool. "Tänapäeval on internetiühendus siiski piisavalt kindel ja püsiv, et teenus tagada," märkis ta.

Tulud pigem kaudsed. Haameri sõnul pilveteenuste kasutuselevõtmisega otsest tuluefekti siiski ei saavutata. Tema hinnangul asenduvad investeeringud sel puhul lihtsalt muutuvkuludega, kuna pilveteenuse kasutamise eest makstakse reeglina kuu- või aastamakset kasutaja kohta.

"Info kiirem kättesaadavus aitab tõsta üldist klienditeeninduse kvaliteeti. Kliendi teenindamiseks loodud internetikeskkonnad võivad töötada koostöös nii pilve- kui tavalahendustega," selgitas ta.

Äritarkvarateenust pakkuva Directo OÜ juhatuse liige Martin P. Rinne nentis, et pilveteenuste kasutamine võimaldab kaudseid kulusid kokku hoida. "Üldiselt võib öelda, et ainult pilv tagab selle, et kasutatav tarkvaralahendus oleks igal ajahetkel nii rahalises kui funktsionaalses mõttes täpselt ettevõtte vajadustele sobiv," selgitas ta.

Ka Elioni ärikliendi üksuse juht Tarmo Kärsna märkis sama, ning täiendas: "Võiks esile tõsta näiteks madalaid käivituskulusid ning "pay-as-you-grow"-mudelit, mille puhul teenuse kasutamist saab alustada ilma suurte eelinvesteeringuteta ning kohandada mahtusid vastavalt vajadusele".

Ära muuda seda, mis töötab. Hanno Haameri hinnangul sobivad pilveteenused eelkõige ettevõtteile, kes ei soovi omada suurt IT-meeskonda. Ta hindas, et kiiresti arenevate või muutuvate firmade jaoks on pilveteenuse kasutamine paindlikum.

"Ilmselt liiguvad pilve nooremad ja väiksemad ettevõtted, kellel puudub ajalooline "tarkvaraline seljakott"," ütles Haamer. Ta selgitas, et mida suurem ja vanem ettevõte, seda rohkem on niinimetatud oma lahendusi, mis toimivad ja mida ei ole vaja kuhugi liigutada.

"IT vallas toimib talupojatarkus, et mis töötab, seda ei pea muutma. Kui ajaloolised lahenduse toimivad, ei taha keegi neid kuhugi liigutada," märkis ETS Nordi juht.

Tema arvamusega polnud päri aga Tarmo Kärsna. Üldlevinud arusaam, et pilveteenused sobivad peamiselt väikestele ühemehefirmadele, ei pea tema sõnul vähemalt Elioni praktikas paika.

Eestis veavad asja suurfirmad. "Eestis on pilveteenuste kasutuselevõttu vedanud pigem suuremad ettevõtted, väiksemad ettevõtted on olnud järgijate rollis," ütles ta. "Olen veendunud, et selliste otsuste tegemisel tuleb ennekõike lähtuda ettevõtte vajadustest ja siis leida sobivad vahendid nende vajaduste rahuldamiseks," lisas Kärsna.

Martin P. Rinne sõnas, et pilveteenused sobivad kõigile majandustegevusega tegelevatele ettevõtetele. Näiteks pakub Directo teenustarkvara ehk SaaSi, mida iseloomustab alginvesteeringute puudumine ja jooksevkulude täpne vastavus ettevõtte tegevusmahule. "Seetõttu on pilveteenused võrdselt kättesaadavad ja sobilikud nii väikeettevõttele kui suurele organisatsioonile. Eriti suur kasu on tarkvarakulude skaleeritavusest kasvavatel ettevõtetel," sõnas ta.

Pilves olek üha popim. Pilveteenuste kasutamine muutub Rinne kinnitusel üha populaarsemaks. Parimaks indikaatoriks on majandus- ja äritarkvara tootvate või müüvate firmade viimaste aastate majandustulemused.

"Turusituatsiooni üldistavalt võib öelda, et klientide arvu ja käibe kasvu on näidanud need tarkvarapakkujad, kes osutavad pilveteenust. Niinimetatud "klassikalise" ehk arvutisse/serverisse paigaldatava tarkvara pakkujate majandustulemused on pigem stagneerunud või suisa langevad," rääkis ta.

Siinkohal ei mängi Rinne hinnangul erilist rolli isegi see, kas installeeritav tarkvara on litsentseeritud väljaostu- või rendimudeli järgi, mistõttu võib järeldada, et majandustarkvara kasutavate ettevõtete ootused on tänapäeval suunatud rohkem pilveteenuste poole.

Kasvutendents praegu näha. Temaga nõustus Elioni ärikliendi üksuse juht Tarmo Kärsna, kes lausus, et kuigi pilveteenused on kasutusel juba aastaid, on kasvutendentsi märgata eriti just viimaseil aastail. "Suur osa on selles üldisel tehnoloogia arengul: interneti vahendusel kasutatavad teenused on muutunud oma kasutusmugavuselt võrreldavaks kohalikes tööjaamades asuvate teenuste või rakendustega," rääkis ta.

Kärsna lisas, et praegu moodustab klientide IT-lahenduste majutamise ja pilveteenuste äri suurima osa Elioni IT-valdkonna tuludest.

Pilvelahenduse plussid
* Ei pea ise investeerima IT infrastruktuuri ega tarkvara litsentsidesse.
* Ei pea tegelema riistavara haldamise, tarkvara administreerimise, andmete varundamise jpm.
* Paindlikkus. Pole seotud ostetud litsentsidega. Töökohti saab jooksvalt lisada/vähendada.
* Teenus erinevalt litsentsitootest on reeglina ajas arenev. See tähendab, et kaovad litsentside versiooniuuendustega seotud mured ja kulud.
* Elektrienergia kokkuhoid. Enda serverite kasutusel energiakulu umbes 20-30 eurot kuus. Pilveteenuse korral kulu teenusepakkuja kanda. Roheliselt mõeldes on pilveteenuste pakkujate ökoloogiline jalajälg väiksem kui ise tehes.

Pilvelahenduse miinused
* Sõltuvus internetiühendusest.
* Väga kliendispetsiifiliste lahendusi on lihtsam arendada tavatarkvarana.

Allikas: Hanno Haamer, ETS Nord

NB! 26.02 toimuval Äripäeva ladustamise ja laotehnoloogia konverentsil Laoseis 2014 keskendutakse pilvepõhisele laojuhtimisele. Esineb ka Hanno Haamer.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. February 2014, 10:19
Otsi:

Ava täpsem otsing