Tööstus. Firma saab elektrivõrgust välja lõigata

13. veebruar 2014, 00:00

Ettevõtted investeerivad eraklientide eeskujul pika tasuvusajaga taastuvenergialahendustesse, et tootmiskulusid alla saada.

Taastuvenergialahenduste pakkumisega tegeleva Bakeri OÜ kliendid on siiani olnud peamiselt eraisikud. Ettevõtte spetsialisti Priit Kaselaane sõnul on riikliku toetuse abil erakliendid taastuv­energialahenduste kasutamisel hoo sisse saanud.

Firmadele see ei laiene ja pole ka lähiajal näha, et hakkaks laienema, tõdes Kaselaan. Tema kolleegi Anti Tiigi sõnul on ettevõtete puhul pidur asjaolu, et taastuvenergialahenduse tasuvusaeg on endiselt pikk – 15 aastat ja enamgi. Ta sõnas, et teisalt on näha ka esimesi ettevõtteid, kes on nõus nii pika perioodi peale investeerima. “Eesmärk on ikka  tootmiskulude allasaamine,” lisas Kaselaan.

Takistustest saab mööda. Kas mõne ettevõtte või ettevõtlusvaldkonna jaoks on taastuvenergia­lahenduse paigaldamine ja kasutamine välistatud? “Välistatud ei ole kellegi jaoks. Küsimus on võimsuses – kui palju tuleb ja kui palju vaja on. Loomulikult seab paigalduskeskkond oma piirangud,” selgitas Tiik. Ta märkis, et kui Tallinna kesklinnas asuval tootmisettevõttel on suur energiatarbimine, aga väike avatud pind, kuhu päikesepaneele paigaldada, siis siit lähebki piir selle vahel, millise ettevõtte jaoks on taastuvenergia tootmine võimalik ja millise jaoks mitte.

Kaselaan märkis selle peale, et on võimalik ka nii, et taastuvenergiat toodetakse ühes ja tarbitakse teises kohas. Selle eeldus on asjaolu, et ettevõttel on avaramas paigas maad, mida elektri tootmiseks rakendada. Tiik lisas, et eraklientide puhul on selline lahendus juba täielikult toimiv. Suvekodus toodetud elekter müüakse võrku ja tehakse tasaarveldamine linnakodus kuluva elektriga.

Eraklient toidab. Kui paljusid kliente toob Bakeri  juurde aina kerkiv elektri hind ja kuhu nende arvates elektri hind lähiaastatel liigub? “Tegelikult eks esimene mõte ongi, et saaks oma tarbitava voolu ise toota,” arutles Kaselaan.

Tiik ütles, et peamiselt soovitakse madalamaid püsikulusid.

“Vähesel määral on meie kliendid ka need, kellel voolu ei olegi. Tihti on odavam luua taastuv­energiaüksus, kui vool sisse tuua,” ütles Kaselaan.

Elektri hinna tõusu kohta märkis Bakeri omanik, et kui vaadata elektri hinna ajalugu, siis on  pilt selge, kuhupoole ta läheb. Ka Tiik on selles veendunud: “Igal aastal on olnud hinnatõus 3–5%, eks ta sinnapoole läheb ka edaspidi.”

  • Arhitekt lõikas end elektrisõltuvusest lahti

Oma aega linna- ja maakodu vahel jagav arhitektuuri­büroo PLUSS OÜ partner ja arhitekt Indrek Allmann toodab taastuvenergiat mõlema kodu­koha jaoks.
Linnakodus kasutab ta Bakeri paigaldatud n-ö klassikalist ­on-grid-lahendusel põhinevat PV-süsteemi, teisisõnu päikese­elektrit, mida püütakse võrku müümise asemel maksimaalselt ise ära kasutada.
“Üle seitsme aasta olen taastanud ka talukohta ühel väikesaarel. Saarele elektrikaablit toodud ei ole, seega tuleb kogu vajaminev energia ise toota,” rääkis arhitekt, kes juba maja disainimisel võttis arvesse saadaolevat energiahulka.

Soe elamine olemas kogu  aasta. Allmann tõdes, et n-ö teerajajana on tal seitsme aasta jooksul tulnud ka vigu teha, kuid sellegipoolest on tulemuseks töötav, aasta läbi välisest energiast sõltumatu köetud elamine.
“Ise olen seda nimetanud talumehe PLUSSenergiamajaks, sest kogu asi on täiesti aus – ta kas töötab või mitte, ja mittetöötavat lahendust off-grid- (ehk võrgust sõltumatut – toim) elumajas lubada ei saa,” kinnitas Allmann.
Arhitekt peab oluliseks saavutuseks ka seda, et on suutnud ehitada energiasõltumatu eramu, mille ruutmeetri maksumus jääb vaid pisut üle 1100 ­euro ning mille näol on tegemist off-grid-lahendusega.
“Kui arvestada, et aeg-ajalt on võimalik saada taastuvenergiaseadmete soetamiseks toetust, võin julgelt väita, et tavaelamu hinnaga on võimalik rajada maja, millega ei kaasne hilisemaid kuuarveid.”

  • Ratsa rikkaks ei saa

Bakeri OÜ omaniku Priit Kaselaane sõnul tegeletakse tuule- ja päikeseenergialahenduste pakkumisega n-ö edasi­arendusena ühisele hobile. “Nagu käibenumbrist näha, siis ratsa rikkaks ei saa ja kesklinna büroohoonet ei ehita,” märkis ­Kaselaan.
Äripartner Anti Tiik sõnas seepeale, et eriti uhked on nad Bakeri üle seetõttu, et möödunud aastal omistati ettevõttele krediidireiting AA.
Taastuvenergia teema juurde jõuti nõnda, et juhuse tahtel kokku saades ning ühise huvi teemal kõneldes käis tuuleiil üle pea, mis pani nad mõtlema, miks mitte kasutada energiaks ära seda, mis muidu tühja läheks. Algusaegadest kõneledes märkis Tiik, et siis ei olnudki niivõrd oluline äri majanduslik pool, kuivõrd just võimalus end harida ja asjadest aru saada. Niimoodi pandigi esmalt soetatud seadmed püsti enda aeda ning nendega katsetades ja neid parendades omandati teadmisi ja kogemusi.
Taastuvenergialahendusi pakkuva Bakeri meeste sõnul jäid firma majandusnumbrid äsja lõppenud 2013. aastal varasemale aastale alla, sellele vaatamata nendivad nad rahuloleval ilmel, et aasta oli parem ja huvitavam kui varasem.
“Päris positiivne aasta on olnud. 2012. aastale jäävad (numbrid – toim) alla, sest lahendused on olnud teistsugused. Iga objekt on jätkuvalt erinev olnud,” rääkis Bakeri OÜ juhatuse liige Tiik.
Kaselaan lisas: “Vist käibenumbris ei kajastugi nii, et ta parem on olnud, aga tegelikult on parem olnud küll. Objektid on olnud huvitavamad.”

 

Taust

  • Kuidas end elektrivõrgust lahti lõigata?

Indrek Allmanni maamaja taastuvenergialahendus
Osalt etapiviisilise rajamise tõttu on süsteemi ülesehitus küllalt keerukas. Seda juhivad kaks sõltumatut võrguinverterit koos kahe akupangaga.
Lisaks on nelja tüüpi päikesepaneele oma kontrollerite ja inverteritega ning keskmise võimsusega tuulegeneraator.
Äärmiseks tagavaraks on ­automaatselt käivituv bensiinigeneraator.
Lisaks on kasutuses võrgu­lahendusel põhinev targa maja süsteem, mida kasutatakse peamiselt eri kütteseadmete ja nende režiimide juhtimisel. Suurema soojavee tarbimise korral talvel on kasutuses ka veesärgiga küttekamin.

 

Tasub teada

  • Kohati päike ei paista ja tuul ei puhu

Probleemid taastuvenergialahenduste loomisel

Praktilist kogemust napib.
Seadmete müüjaid on palju, aga toimivat ja kestvat süsteemi oskavad üles ehitada vähesed.
Tehnika streigib.
Probleemid kestvusega tulevad eriti selgelt esile just seoses tuulegeneraatorite ja akupankadega. Üsna palju müüakse ka kaupa, mida tööle panna ei osatagi või mis meie oludes ei tööta – ­ainult et müüja seda ei tea.
Raha loobitakse tuulde.
Halba on teinud ka euroraha kontrollimatu paiskamine turule, n-ö näidisprojektidesse, mis on tehtud projekti enese pärast ja mõjuvad vähegi asjatundlikuma vaataja jaoks farsina. Kred­Exi meede elamute energia­tõhustamisse ja taastuvenergia seadmete soetuse toetuseks on siiani tundunud üks ausamaid.

Allikas: Indrek Allmann

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. February 2014, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing