Arumäe: suur osa töötuist on läinud välismaale

Indrek Kald 14. veebruar 2014, 17:21

 Suur osa töötutest ja mitteaktiivsetest inimestest läksid eelmise aasta jooksul ära välismaale, ütles SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.

Seni tegevusetult istunud inimesed, kes enam tööd leida ei lootnud, on läinud välismaale rakendust otsima, lisas Arumäe. "Eelmise aasta keskmisena kahanes töötute arv rohkem, kui hõivatute oma suurenes. Ehk siis järeldusena: osa töötuid on rännanud välja välismaale," märkis ta.

Järgneb Ruta Arumäe kommentaar:
Töötuse määr on liikunud täpselt prognooside kohaselt. Põhiline ootus seoses tööturuga, et tööhõive stabiliseerub ja töötuse määra vähenemine pidurdub, on täitunud täpselt eelduste kohaselt. Paljudes sektorites on jõutud juba ka hõive vähendamiseni, nagu ma seda potentsiaalse võimalusena 2014. aasta kohta ka varem välja toonud olen.

Tööpuuduse määr oli neljandas kvartalis veidi suurem kui kolmandas kvartalis, 8,7 protsenti, kuid seda küll vaid sesoonsete mõjude tõttu. Trendina võib öelda, et 2013. aasta jooksul tööpuudus siiski alanes ja tööhõive veidi kasvas ning aasta lõpus olukord stabiliseerus. Aasta kokkuvõttes suurenes 2013. aastal hõive ühe protsendi ehk 6400 inimese võrra ning töötuse määr oli väiksem kui aasta tagasi.

Hõive on püsinud eelmise aasta teises pooles stabiilsena ja enam kuigi palju ei kasvanud. Kasvu mahajahtumine oli oodatav. Eelmise aasta teises kvartalis toimunud anomaalia tööhõive äkilises tõusus on kolmandas ja neljandas kvartalis kadunud, see jäigi ajutiseks anomaaliaks.

Kõik sektorid, mis sellesse suurenemisse teises kvartalis panustasid, on neljandaks kvartaliks hõive osas tagasi tõmmanud. Sealhulgas oli üks hõive suurendajaid hulgi- ja jaekaubandus, kuid juba neljandas kvartalis vähendas see sektor oma hõivet võrreldes eelmise aastaga. Seega paistab, et tööhõive suurenemine oli ajutine.

Neljandas kvartalis oli tegelikult tööhõivet vähendavaid sektoreid juba rohkem kui suurendavaid. Hõive suurenes aasta varasemaga võrreldes ainult majutuses ja toitlustuses, tervishoius, info ja side ning kunsti ja meelelahutuse tegevusalal, sealhulgas enim kahes esmalt mainitus.

Eelmise aasta keskmisena on töötute inimeste arv kahanenud rohkem, kui hõivatute arv suurenes. Ehk siis järeldusena: osa töötuid on rännanud välja välismaale. Märgatavalt on vähenenud ka mitteaktiivsete inimeste arv, seda poole rohkem, kui tööjõud vähenes.

Võib järeldada, et ka seni tegevusetult istunud inimesed, kes enam tööd leida ei lootnud, on läinud välismaale rakendust otsima. Suurem osa töötutest ja mitteaktiivsetest on eelmise aasta jooksul läinud ära välismaale (10 000), samas kui Eestis leidis tööd 6000 inimest.

Statistikaamet korrigeeris ka tööturu andmeid viimaste rahvaloendusandmetega, mis teatavasti näitasid rahvastiku vähenemist. Seega on huvitav teada saada, kuidas rahvastiku vähenemine tööturgu mõjutas – kas vähenes rohkem töötavaid või mittetöötavaid inimesi. Selgub, et mõlemaid vähenes üsna proportsionaalselt, nii et töötuse määra hinnang väga palju ei muutunudki, vaid paari komakoha võrra, ning seda väiksema töötuse määra suunas.

Arvuliselt rohkem vähenes töötavate inimeste arv, 13-14 000 inimese võrra, võrreldes varasemate hinnangutega. Aga ka töötute arvu korrigeeriti väiksemaks 2000-3000 inimese võrra. Tööjõu arvu kokku korrigeeriti väiksemaks ligi 16 000 inimese võrra. Seega tuli korrigeeritud hinnang töötuse määrale veidi väiksem kui varem.

Trendide mõttes korrigeerimine rahvastikuandmetega mingeid märgatavaid erinevusi võrreldes varem teadaolevaga kaasa ei toonud. Tööturg on stabiliseerunud, tööhõive ja tööpuuduse muutused on aasta lõpupoole olnud peamiselt sesoonsed.

Tööturu muutumatus läheb hästi kokku pildiga, mis avanes neljanda kvartali majanduskasvu statistikast, mis näitas samuti nullkasvu. Sektoriti andmeid majanduskasvu kohta kuigi palju avaldatud veel pole, kuid ilmselt pidi ikka valdavalt üsna kehvasti minema, kui majanduse põhiliseks veduriks on jäänud tööstussektor, kes teadaolevalt maadles eelmise aasta lõpus endiselt ekspordi ja tööstustoodangu vähenemise ning ekspordihindade vähenemise kombinatsiooniga.

Ning, üsna väheüllatavalt, olid suuremate langussektoritena välja toodud transport, ehitus ja põllumajandus. Kahe viimase puhul on ilmselt seos ELi fondide vähenemisega ning seega kestavad seal raskused edasi ka 2014. aastal; transpordisektori kohta aga kehtib varsti juba loogika – kui kaua on võimalik veel edasi langeda?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. February 2014, 16:59
Otsi:

Ava täpsem otsing