Viru Keskuse käitumine  näitab vastutustundetust

Jah, kapitalil ei ole rahvust, aga pealinna kesklinna olulisim kaubanduskeskus peaks pidama oma missiooniks ka Eesti rõivatööstuse tutvustamist. Mina ja sina saame oma Montoni pluusid ja Baltmani püksid kätte ka mujalt, aga turist mitte.

Võimalusest ilma. Viru Keskus võttis Baltika Grupilt enese tutvustamiseks ja müümiseks sama hästi kui võimaluse. Kuuest poest, millega Viru Keskus enam rendilepingut ei pikendanud, olid kolm Baltika Grupi kauplused, alles jäi vaid Ivo Nikkolo esindus.

Keskus põhjendas otsust vajadusega muuta oma nägu – asemele tulevad kallimad välismaised brändid. Aga miks ei antud Baltikale võimalust kas või ühe pinna peale teha lisaks Nikkolo kauplusele oma nn eksklusiivsemate toodete poodi?

Loomulikult ei saa ükski Eesti ettevõtja taguda ainult seda trummi, et meie oleme kohalikud ja seetõttu tuleb meid poputada hoolimata sellest, millised lepingupartnerid me oleme. Raha on ikka olulisim argument. Samas väitsid nii Baltika kui Viru Keskus, et pretensioone neil teineteisele polnud. Lepingut täideti eeskujulikult.

Turistid mujale ei jõua. Muidugi on variant, et avalikkusele jäeti midagi rääkimata või ilustati olukorda. Aga praeguste argumentide põhjal jääb arusaamatuks, miks ei andnud keskus Baltikale võimalust kohandada end Viru uue kontseptsiooni järgi. Seda eriti olukorras, kus suur osa turiste, eriti ühepäevaturiste jõuab Tallinnas šopates tõenäoliselt ainult Viru Keskusse ja see on Eesti tootjale üks väheseid võimalusi nendeni jõuda. Näiteks minu Rootsi-tuttavad kiitsid siin käies just Montoni ja Mosaici kauplusi. Need jäid neile meelde.

Samal ajal on neid brände, mis Eesti moetööstuse asemel Virusse lisanduvad, täis terve maailm. Nii ongi Viru keskus muutumas pigem just another shopping center’iks kui saavutamas meeldejäävat nägu.